Jumalikkuse vägi

Vanem Kent F. Richards

Seitsmekümnest

Iga tempel on Jumala püha koda ning selles saab igaüks meist õppida ja tunda jumalikkuse väge.

Vaid mõni kuu enne surma kohtus prohvet Joseph Smith kaheteistkümne apostliga, et rääkida suurimatest vajadustest, millega Kirik tol väga raskel ajal silmitsi seisis. Ta ütles neile: „Me vajame templit üle kõige.”¹ Kindlasti me vajame kõik ja vajavad meie pered ka tänapäeva rasketel aegadel templit üle kõige.

Ühe hiljutise templipühitsemise ajal olin kogu sellest sündmusest elevil. Mulle meeldisid lahtiste uste päevad, paljude templit vaatama tulnud külaliste tervitamine, kultuuriprogramm koos energiliste ja elevil noortega, sellele järgnenud imelised pühitsemisistungid. Vaim oli sulnis. Paljud inimesed olid õnnistatud. Ja seejärel läksime naisega järgmisel hommikul ristimisbasseini juurde, et osaleda mõne meie esivanema ristimisel. Tõstes talituse alustamiseks käe, haaras mind Vaimu vägi. Mõistsin taas, et templi tõeline vägi on talitustes.

Nagu Issand on ilmutanud, peitub Melkisedeki preesterluse täius templis ja selle talitustes, „sest selles pühitsetakse püha preesterluse võtmed, et te võiksite saada au ja hiilgust”.² „Seepärast avaldub selle talitustes jumalikkuse vägi.”³ See on lubadus teile ja teie peredele.

Meie kohustuseks on võtta vastu see, mida meie Isa pakub.⁴ „Sest sellele, kes võtab vastu, antakse veelgi külluslikumalt, nimelt väge”⁵, et võtta vastu kõik, mida Ta võib meile anda – nüüd ja igavesti⁶ – väge saada Jumala poegadeks ja tütardeks⁷, et teada taeva vägesid⁸, et rääkida Tema nimel⁹ ja saada Tema Vaimu vägi.¹⁰ Need väed muutuvad templitalituste ja -lepingute kaudu meile kõigile isiklikult kättesaadavaks.

Nefi nägi suures nägemuses meie päevi: „Mina, Nefi, nägin Jumala Talle väge, et see laskus Talle kiriku pühade peale ja Issanda lepingurahva peale, kes olid hajutatud kogu maa pinnal, ja nad olid relvastatud õigemeelsuse ja Jumala väega suures auhiilguses.”¹¹

Mul oli hiljuti au viibida templi lahtiste uste päevadel koos juhataja Russell M. Nelsoni ja tema perega, kui ta kogus nad pitseerimisaltari ümber ja selgitas neile, et kõik, mida me Kirikus teeme – iga koosolek, üritus, õppetund ja teenimine – on selleks, et valmistada end ette templisse tulemiseks ja altari äärde põlvitamiseks, et saada kõik Isa lubatud õnnistused kogu igavikuks.¹²

Kui tunneme oma elus templiõnnistusi, pöördub meie süda meie pere, nii elavate kui ka surnute poole.

Hiljuti olin ma tunnistaks, kuidas ühe pere kolm põlvkonda osalesid oma esivanemate ristimisel. Isegi vanaema osales – kuigi vee alla kastmine oli temas veidi ärevust tekitanud. Kui ta veest nähtavale ilmus ja oma abikaasat kallistas, olid tal silmis rõõmupisarad. Seejärel ristisid vanaisa ja isa teineteist ning paljusid lapselapsi. Millist veel suuremat rõõmu võiks pere koos kogeda? Igas templis on peredele reserveeritud aeg, mis võimaldab teil perena endale ristimisruumis aeg broneerida.

Veidi enne surma sai president Joseph F. Smith nägemuse surnute lunastamise kohta. Ta õpetas, et need, kes on vaimumaailmas, sõltuvad täielikult talitustest, mida me nende asemikena saame. Pühakirjast loeme: „Surnud, kes parandavad meelt, lunastatakse kuulekuse kaudu Jumala koja talitustele.”¹³ Me saame talitused nende eest, kuid nemad sõlmivad iga talitusega kaasneva lepingu ja on nende eest vastutavad. Kindlasti on meie jaoks eesriie templis õhuke ja neile, kes on surnud, on see täiesti lahti.

Milline on siis meie isiklik vastutus osaleda selles töös nii asemike kui töötajatena? Prohvet Joseph Smith õpetas pühadele 1840. aastal, et „tuleb märkimisväärselt pingutada, see nõuab vahendeid – ja kuna seda tööd [templi ehitamist] peab kiirustama tegema õigemeelsuses, siis on vajalik, et pühad kaaluvad nende asjade tähtsust oma meeltes .. ning seejärel astuvad vajalikke samme, et neid ellu viia; ja et nad relvastades end julgusega, otsustavad teha kõik endast oleneva ja tunda endid asjast nii hõivatuna, nagu sõltuks kogu töö üksi neist endist.”¹⁴

Me loeme Ilmutuse raamatust:

„Need seal valgeis rüüdes, kes nad on ja kust nad tulid?

.. Need on, kes tulevad suurest viletsusest ja on oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle veres!

Sellepärast on nad Jumala aujärje ees ja teenivad teda ööd ja päevad tema templis. Ja see, kes aujärjel istub, laotab oma telgi nende üle.”¹⁵

Kas te võite oma vaimusilmas näha neid, kes tänapäeval templis teenivad?

Kogu maailmas on 150 tegutsevas templis üle 120 000 templitöötaja. Siiski on võimalus, et isegi veel rohkem inimesi saaks selle suurepärase kogemuse osaliseks. Kui president Gordon B. Hinckley tegi teatavaks üle maailma paljude väiksemate templite ehitamise plaani, õpetas ta, et „kõikideks templitöötajateks saavad kohalikud inimesed, kes teenivad kogudustes ja vaiades ka teistes kutsetes”.¹⁶ Tavaliselt kutsutakse templitöötajad teenima kaheks kuni kolmeks aastaks ja seda aega on võimalik pikendada. Ei ole ette nähtud, et kui teid kord kutsutakse, jääte te teenima nii kauaks, kui olete selleks võimeline. Paljud kauaaegsed templitöötajad kannavad endas armastust templi vastu, kui nad vabastatakse, ja annavad võimaluse teenida teistel, uutel templitöötajatel.

Apostel John A. Widtsoe on ligi 100 aastat tagasi õpetanud: „Me vajame, et suurem hulk inimesi teeks [seda] imelist tööd. .. Me vajame templitööd tegema veelgi rohkem erinevas eas pöördunuid. Aeg on küps, .. et selles uues templitöö elavdamises tuua kõik eri eas inimesed aktiivselt teenima. Templitöö on .. sama kasulik nii noortele ja aktiivsetele kui ka sellises eas inimestele, kes on paljud elukoormad juba selja taha jätnud. Noor mees vajab oma kohta templis isegi rohkem kui tema isa ja vanaisa, kelle elukogemused on vankumatuks muutnud. Ja parasjagu ellu astuv noor tüdruk vajab Vaimu, mõju ja juhatust, mis tuleb templitalitutes osalemisest.”¹⁷

Paljudes templites kutsuvad templipresidendid äsja teenima kutsutud ja templianni saanud misjonäre, noori mehi ja naisi, vaid lühikest aega enne Misjonäride Koolituskeskusesse minemist templitöötajatena teenima. Need noored inimesed ei ole mitte üksnes teenimise kaudu õnnistatud, vaid „nad rikastavad kõigi templitöötajate kaunidust ja vaimu”.¹⁸

Olen palunud mitmel noorel mehel ja naisel, kes on enne või pärast misjonit templitöötajana teeninud, jagada oma tundeid. Nad kasutasid oma templitöötaja kogemuse kirjeldamiseks järgmisi fraase:

Kui ma templis teenin,

.. tunnen ma, „nagu oleksin oma Isale ja Päästjale lähemal”,
.. ma tunnen „täielikku rahu ja õnne”,
.. ma tunnen, „nagu oleksin kodus”,
.. ma saan osa „pühadusest, väest ja jõust”,
.. ma tunnen „oma pühade lepingute tähtsust”,
.. „tempel on saanud osaks minust”,
.. „need, keda me teenime, on talituste ajal sealsamas”,
.. „see annab mulle jõudu kiusatuste ületamiseks” ja
.. „tempel on muutnud alatiseks mu elu”.¹⁹

Templis teenimine on igas eas inimeste jaoks rikastav ja vägev kogemus. Isegi mõned äsja abiellunud paarid teenivad koos templitöötajatena. Juhataja Nelson on õpetanud: „Templis teenimine .. on perekonna jaoks ülev tegevus.”²⁰ Templitöötajatena saate te lisaks oma esivanemate eest talituste saamisele läbi viia nende eest tehtavaid talitusi.

Nagu on öelnud president Wilford Woodruff:

„Millist suuremat kutset võiks mõni mees [või naine] maa palgel omada, kui hoida oma kätes väge ja volitust teha päästvaid talitusi? ..

Teist saavad selle hinge päästmisel tööriistad Jumala kätes. Inimlastele pole antud midagi, mis oleks sellega võrreldav.”²¹ Ta jätkas:

Ta jätkas:

„Teile saavad osaks Püha Vaimu sulnid sosistused ja taeva aarded ja aeg-ajalt lisatakse sellele suhtlemine inglitega.”²²

„See on väärt seda, mida teie või mina võiksin ohverdada selle mõne aasta jooksul, mille me peame siin lihas olles mööda saatma.”²³

President Thomas S. Monson on meile hiljuti meelde tuletanud, et „templiõnnistused on hindamatud”.²⁴ „Ükski ohverdus [pole] liiga suur.”²⁵

Tulge templisse. Tulge sageli. Tulge koos perega ja oma pere heaks. Tulge ja aidake ka teistel tulla.

„Need seal valgeis rüüdes, kes nad on ja kust nad tulid?” Mu vennad ja õed! Need olete teie – teie, kes te olete saanud templitalitused, kes te olete, isegi ohverdades, oma lepingutest kinni pidanud, teie, kes te aitate oma perekonnal leida templis teenimisest õnnistusi ja kes on teel ka teisi aidanud. Tänan teid teenimistöö eest! Ma tunnistan, et iga tempel on Jumala püha koda ning selles võib igaüks meist õppida ja tunda jumalikkuse väge. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.