2010–2019
Meie lootuse põhjus
oktoober 2014


Meie lootuse põhjus

Tunnistus lunastuse lootusest on miski, mida ei saa ei mõõta ega loendada. Jeesus Kristus on selle lootuse allikas.

Mõned aastad tagasi läksin ma koos õde Packeriga Oxfordi ülikooli. Me otsisime ülestähendusi minu üheksa põlve tagasi elanud esiisa kohta. Dr Poppelwell, Kristuse kolledži juhataja Oxfordis, lasi lahkesti kolledži arhivaaril meile ülestähendused tuua. Leidsime sealt 1583. aastast minu esivanema John Packeri nime.

Järgmisel aastal läksime me uuesti Oxfordi, et kinkida Kristuse kolledži raamatukogule kaunilt köidetud põhiteosed. Dr Poppelwellile tundus see veidi imelik. Võibolla ta arvas, et me pole tegelikult kristlased. Nõnda kutsus ta raamatuid vastu võtma kolledži kaplani.

Enne kui ma pühakirjad kaplanile üle andsin, avasin ma teemajuhi ja näitasin talle ühte teemat: 18 lehekülge väga peenes kirjas, ühekordse reavahega viiteid Jeesuse Kristuse teemal. See on üks kõige ulatuslikumaid Päästja-teemaliste pühakirjaviidete kogumikke, mis on iial maailma ajaloos koostatud – tunnistus, mis pärineb Vanast ja Uuest Testamendist, Mormoni Raamatust, Õpetusest ja Lepingutest ning Kallihinnalisest Pärlist.

Ma ütlesin talle: „Juhindudes nendest viidetest kuidas tahes, küljelt küljele, ülalt alla, raamat raamatu, teema teema järel, te leiate neist ikka järjepideva, kooskõlalise tunnistuse Issanda Jeesuse Kristuse missiooni jumalikkuse kohta – Tema sünni, Tema elu, Tema õpetuste, Tema ristilöömise, Tema ülestõusmise ja Tema lepituse kohta.”

Kui olin jaganud kaplaniga mõnda Päästja õpetust, muutus õhkkond ja ta tegi meile hoones ringkäigu, näidates meile ka viimaseid väljakaevamisi, mille käigus tulid päevavalgele Rooma ajast pärit seinamaalingud.

Teemajuhi viidete seas on ka järgmine viide Mormoni Raamatust: Teisest testamendist Jeesusest Kristusest: „Me jutlustame Kristusest, me kuulutame prohvetlikult Kristusest ja me kirjutame vastavalt oma prohvetlikele kuulutustele, et meie lapsed võiksid teada, millisest allikast nad võiksid otsida andestust oma pattudele” (2Ne 25:26).

Päästja on oma sõnadega kuulutanud: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juure muidu kui minu kaudu!” (Jh 14:6)

Ja Mormoni Raamatus kuulutab Ta: „Vaata, mina olen see, kes on ette valmistatud maailma rajamisest peale, et lunastada minu rahvast. Vaata, mina olen Jeesus Kristus. ‥ Minus on elu kogu inimkonnal ja seda igavesti, nimelt neil, kes usuvad minu nimesse; ja nad saavad minu poegadeks ja minu tütardeks” (Et 3:14).

Kõikjal põhiteostes on veel palju, palju muid viiteid, milles kuulutatakse Jeesuse Kristuse jumalikku rolli kõigi nende Lunastajana, kes on kunagi sündinud või sünnivad kunagi surelikkuses.

Jeesuse Kristuse lepituse kaudu lunastatakse meid kõiki inimese langemisest, mis leidis aset, kui Aadam ja Eeva sõid Eedeni aias keelatud vilja, nagu on öeldud kirjas korintlastele: „Sest nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses” (1Kr 15:22).

Mormoni Raamatus õpetatakse: „Sest on otstarbekas, et tehakse lepitus, ‥ või muidu peab kogu inimkond vältimatult hukkuma; jah, kõik on paadunud; jah, kõik on langenud ja on kadunud ja peavad hukkuma ilma lepituseta, [mis on] lõputu ja igavene ohverdus” (Al 34:9–10).

Meie elu ei pruugi olla täiuslik ja vigade eest on olemas karistused, kuid enne, kui me tulime maa peale, nõustusime me alluma Tema seadustele ja kandma karistust nende seaduste rikkumise eest.

„Sest kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma

ning mõistetakse õigeks täiesti muidu, tema armust, lunastuse läbi, mis on Kristuses Jeesuses” (Rm 3:23–24).

Päästja tegi lepituse, mis annab meile võimaluse saada puhtaks. Jeesus Kristus on ülestõusnud Kristus. Me kummardame ja tunnustame Teda valu eest, mida Ta kannatas meie kõigi eest, ja valu eest, mida ta kannatas igaühe eest eraldi, nii Ketsemani aias kui ka ristil. Ta talus kõike suure alandlikkusega ning mõistes igavikuliselt oma jumalikku rolli ja eesmärki.

Need, kes parandavad meelt ja hülgavad patu, avastavad, et Tema halastav käsivars on ikka veel välja sirutatud. Need, kes kuulavad ja panevad tähele Tema sõnu ja Tema valitud teenijate sõnu, leiavad rahu ja mõistmist koguni keset südamevalu ja kurbust. Tema ohverduse tulemuseks on meie vabastamine patu tagajärgedest, et kõigi süü võiks olla kustutatud ja nad võiksid tunda lootust.

Kui Ta poleks teinud lepitust, poleks ka lunastust. Selles maailmas oleks raske elada, kui me ei võiks kunagi oma vigade eest andeks saada, kui me ei saaks kunagi end puhastada ja edasi liikuda.

Jeesuse Kristuse halastus ja arm pole ainult nende jaoks, kes patustavad mõne tegevuse või tegevusetuse läbi, vaid kaasavad igikestva rahu lubaduse kõigile, kes võtavad vastu Tema ja Ta õpetused ning järgivad neid. Tema halastus teeb vägeval kombel terveks koguni süütu, kes pahaaimamatult haiget saab.

Sain hiljuti kirja naiselt, kes teatas, et ta oli elus palju kannatanud. Ta rääkis vihjamisi, et tema vastu oli toime pandud midagi kohutavalt halba. Mida, seda ta ei öelnud. Ta tunnistas, et teda vaevas tohutu kibestumine. Oma hinges karjus ta vihast: „Keegi peab selle kohutava ebaõigluse eest maksma.” Ta kirjutas, et sel äärmisel kurbuse ja kõhkluse hetkel vastati talle südames viivitamata: „Keegi juba maksis.”

Kui me pole teadlikud, mida Päästja ohverdus saab meie jaoks teha, võime minna läbi elu kahetsusega, et oleme teinud midagi, mis polnud õige, või kedagi pahandanud. Vigadega kaasnevat süütunnet saab ära pesta. Kui püüame mõista Tema lepitust, hakkame tundma sügavat austust Issanda Jeesuse Kristuse, Tema maise teenimistöö ja Ta jumaliku missiooni vastu meie Päästjana.

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik taastati, et viia kõikjale maailma teadmised Päästja elust ja õpetustest. Seda konverentsi edastatakse satelliidi vahendusel 94 keeles 102 riigis, kuid lisaks sellele on see interneti vahendusel kättesaadav igale rahvale, kelle hulgas on Kirik. Meil on üle 3000 vaia. Meie põhimisjonäride vägi ületab 88 tuhandet ja liikmeskonna koguarv Kirikus on suurem kui 15 miljonit. Need arvud on tõenduseks, et „kivi, mis on mäest lahti murtud ilma käte abita”, veereb üha edasi ja täidab lõpuks „terve maa” (ÕL 65:2).

Kuid ükskõik kui suureks Kiriku organisatsioon kasvab või mitu miljonit liiget liitub meie ridadega, ükskõik kui mitmele mandrile ja riiki meie misjonärid lähevad või mitmes erinevas keeles me kõneleme, on Jeesuse Kristuse evangeeliumi tõelise edu mõõdupuuks iga selle liikme vaimne tugevus. Meil on vaja seda tugevat veendumust, mis on iga ustava Kristuse jüngri südames.

Tunnistus lunastuse lootusest on miski, mida ei saa ei mõõta ega loendada. Jeesus Kristus on selle lootuse allikas.

Me püüame tugevdada noorte ja vanade, abielus ja vallaliste tunnistust. Meil on vaja õpetada Jeesuse Kristuse evangeeliumi igast rassist ja rahvusest meestele, naistele ja lastele, rikastele ja vaestele. Me vajame endi hulka uusi pöördunuid ja neid, kes põlvnevad teerajajatest. Peame otsima üles need, kes on läinud eksiteele, ja aitama neil naasta lambatarasse. Me vajame kõigi tarkust, vaatenurka ja vaimujõudu. Iga selle Kiriku liige on isiklikult Kristuse ihu oluline osa.

„Sest otsekui ihu on üks ja tal on palju liikmeid, aga kõik ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus:

sest me kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks. ‥

Sest ihu ei ole üks liige, vaid palju liikmeid” (1Kr 12:12–14).

Iga liige on tunnistuseks Jeesuse Kristuse elust ja õpetustest. Me oleme vastase jõududega sõjajalal ja vajame kõiki, kui tahame töös, mis Päästjal on meie jaoks teha, edu saavutada.

Te võite mõelda: „Mida saan mina teha? Mind on vaid üks.”

Ka Joseph Smith tundis end kindlasti ajuti väga üksikuna. Temast sai suurmees, kuid alguses oli ta neljateistaastane poiss, kellel oli küsimus: „Millise kirikuga ma peaksin liituma?” (Vt JSA 1:10.) Josephi usk ja tunnistus Päästjast kasvasid, nagu meiegi omad peavad kasvama, „[rida] rea peale, [õpetus] õpetuse peale, natuke siin ja natuke seal” (2Ne 28:30; vt ka ÕL 128:21). Joseph laskus palvetamiseks põlvili ja millised imelised asjad on sündinud selle palve ja esimese nägemuse tulemusena.

Tunnistan ühena kaheteistkümne apostli seast Issandast Jeesusest Kristusest. Ta elab. Ta on meie Lunastaja ja meie Päästja. „Kristuse lepituse läbi võib saada päästetud kogu inimkond” (UA 1:3). Tema on selle Kiriku eesotsas. Ta pole oma teenijatele võõras. Tema Vaim on meiega, kui me vaikse kindlustundega tulevikku liigume. Tal on lõputu vägi õnnistada ja juhatada nende elu, kelle eesmärgiks on tõde ja õigemeelsus. Tunnistan Temast Jeesuse Kristuse nimel, aamen.