Siduv lüli
Õhtu vanem David A. Bednariga
2017. a septembri ülemaailmne pühalik koosolek noortele täiskasvanutele • Põhja-Carolina Apexi vaiakeskus
Põlvkondade ahel
Minu sõnum tuleb kogemusest, mis meil Susaniga oli 1999. a septembris. President Gordon B. Hinckley tuli Ricksi kolledžisse, nüüdsesse BYU-Idahosse, et pühitseda vastvalminud Spencer W. Kimballi hoone. Susanil ja mul oli au saata president ja õde Hinckley’t sel märkimisväärselt vaimsel ja meeldejääval päeval.
Kui ta ülikoolilinnakus viibis, kõneles president Hinckley pühalikul koosolekul tudengitele, personalile ja õppejõududele. Mina istusin poodiumil, vaid meetri kaugusel Issanda taastatud Kiriku presidendist, kui ta oma sõnumit jagas. Isegi täna, samal hetkel kui vaatan teie nägusid ja teiega kõnelen, on mul selgelt meeles, kuidas president Hinckley Harti auditooriumis kõnepuldis seisis. Ma mäletan põhimõtteid, mida ta õpetas, tema hääletooni ja näoilmeid ning mida ma õppisin Püha Vaimu väe kaudu, kui ma tema kõnet kuulasin.
Ma kutsun teid nüüd osalema osakeses sellest pühalikust koosolekust.
„Eelmisel laupäeval ja pühapäeval olime Ohio osariigis Columbuses pühitsemas uut ja kaunist templit. Tempel ja selle lähedal asuv kogudusehoone olid kõigi kuue istungi ajal täis. Issanda Vaim oli kohal, ja oli suur ja märkimisväärne sündmus pühitseda Kiriku ajaloo teine tempel suures Ohio osariigis.
Minuga koos olid minu naine ja tütar, kes oli meiega kaasas, et oma ema abistada. Meie rõõmuks sõitis üks meie lapselaps koos oma kahe lapsega, meie lapselapselastega, St Louisest, kus nad elavad, Columbusesse. ‥
Kui ma istusin tol päeval selles templis Ohio osariigis Columbuses oma lapselapsi vaadates, juhtus minuga midagi imelikku. Ühtäkki mõistsin ma, et seisin keset kolme põlvkonda minust tagapool, kellest ma teadlik olen, ja kolme põlvkonda minust eespool. Minu süda pöördus sõna otseses mõttes minu isade poole. Minu süda pöördus samuti minu järeltulijate poole. Ma kujutasin põlvkondade ahelat; see ahel ulatub väga kaugele minevikku, millest me nii vähe teame. Nüüd ulatub see veel kolm põlvkonda minust edasi. Ma kujutasin seda ahelat oma meeles, praeguseni katkematu ja särav ja tugev. ‥
Nüüd, templis istudes, mõtlesin ma, et mina olen lüli, mis liidab kokku kõik mineviku põlvkonnad ja kõik tuleviku põlvkonnad. Kõik, mis mul on meeles ja kehas, kudedes ja jäsemetes ja liigestes ja ajus, olen ma pärinud neilt, kes on elanud enne mind. Kõik, mis on minu järeltulijatel, on minu esivanemad andnud neile minu kaudu. Ma ei saa lasta sel ahelal katkeda. Minu järeltulijad ei saa lasta sel ahelal katkeda. ‥
Ma soovin, et mul oleks kõneosavust kirjeldamaks teile, noored, siin täna tunnet, mis mul templis oli, suurt ülevoolavat soovi, et mina ega minu järeltulijad ei tohiks iial lasta meie perekonna põlvkondade ahelal katkeda.
Ma ütlen teile kogu energiaga, milleks olen võimeline: vaadake, et teist ei saaks teie põlvkondade ahela nõrka lüli. Te tulete siia maailma imelise pärandiga. Te põlvnete suurepärastest meestest ja naistest, vapratest ja julgetest meestest, paljude kordaminekutega ja suure usuga naistest. Ärge iial valmistage neile pettumust. Ärge tehke kunagi midagi, mis nõrgendaks seda ahelat, mille oluline osa te olete.”1
Põlvkondade ahela kujutis oli mul selgelt meeles. Hoiatus mitte saada nõrgaks lüliks selles põlvkondade ahelas oli vägevalt minu südames. Üleskutse mitte kunagi teha midagi, mis nõrgendaks seda põlvkondade ahelat, torkas mulle hinge. Susani ja minu jaoks mõjusid tol septembri pärastlõunal õpitud lihtsad ja vägevad õpetused hästi meie abielule, meie perele ja igale meie elu aspektile.
Perekond Call
Noore naisena oma kodulinnas Aftonis Wyomingi osariigis üles kasvades tundis ja imetles Susan ühte perekonda oma koguduses, kes on imeline põlvkondade ahela näide.
Õde Susan K. Bednari märkused
Koguduses, kus ma üles kasvasin, elas üks imeline 14-lapseline perekond. Ema ja isa Bessie ja Evan Call olid abiellunud templis ja jäänud truuks ja ustavaks oma lepingutele. Nad õpetasid oma lastele taastatud evangeeliumi õpetust ja neil oli õnnistuseks kasvatada üles õigemeelne pere.
Mõne aasta eest kohtasin ma ühel sakramendikoosolekul, kus ma osalesin, üht kaunist noort naist. Kui ta ennast mulle tutvustas, mainis ta, et tunnen tema ema. Tema ema oli vend ja õde Calli tütar ja kallis lapsepõlvesõber. See noor naine, keda ma sakramendikoosolekul kohtasin, oli Callide tütretütar. Kui olin temalt uurinud, sain teada, et ta oli 96 lapselapsest 44. ja tema vastne beebi oli Bessie ja Evan Calli 230. lapselaps. Need numbrid hämmastasid mind. Milline tohutu järelpõlv!
Tollest ajast peale olen mõelnud mitmel korral: Mis oleks saanud, kui vend ja õde Call ei oleks templis abiellunud ja oma lepingutest kinni pidanud? Mis siis, kui nad ei oleks jäänud truuks eelmiste põlvkondade „suurele usule”? Mis oleks saanud, kui nad ei oleks oma lastele eeskuju ja õpetuse kaudu evangeeliumi õpetanud? Mis oleks saanud, kui nemad oleksid olnud oma põlvkondade ahela nõrk lüli? Kui paljusid inimesi see oleks mõjutanud? Vastus on selge. Selle abielupaari tehtud otsused on juba mõjutanud rohkem kui 300 pereliiget – ja nende arv kasvab jätkuvalt, kui üha rohkem lapselapselapsi ja lapselapselapselapsi nende peresse sünnib.
Võrrelge seda teise kogemusega, mis mul oli kalli mitteliikmest sõbraga, keda olin kaua aega tundnud. Kujutage minu üllatust, kui ta ühel päeval möödaminnes mainis, et tema vanaema oli mormoon. See lõi mind pahviks, kuna ta ei teadnud midagi ega olnud kunagi tundnud huvi evangeeliumi õpetuse ja põhimõtete kohta. Kuigi ma ei tea vastust, olen tihti mõelnud: „Millisest kohast katkes tema põlvkondade ahel?” Kindlalt võib järeldada, et minu sõber ei olnud kunagi tundnud oma elus Jeesuse Kristuse evangeeliumi õnnistusi tema eelkäijate tehtud otsuste tõttu.
Kuna teie olete lüli oma põlvkondade ahelas, peaksite mõistma, et otsused, mida te teete praegu ja tulevikus, ei mõjuta ainuüksi teid. Teie otsused mõjutavad nii neid, kes on olnud enne teid, kui ka neid, kes tulevad pärast. Evangeeliumi põhimõtetele kuuletumisest tulenevad eeskuju ja mõju, teie isikliku õigemeelsuse vägi ja teie heade ja halbade otsuste tagajärjed ulatuvad põlvkondade taha. Palun olge tugev lüli oma põlvkondade ahelas.
Minul on tugev tunnistus Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumist. Ma tunnistan, et abielu mehe ja naise vahel on Jumala poolt pühitsetud ning perekond on kesksel kohal Jumala laste igavikulises tulevikus.
Ma tunnistan, et tänu Tema lepitavale ohverdusele lunastab Jeesus Kristus meid pattudest ja halbadest valikutest ning annab meile jõudu, mis on suurem meie oma jõust, et jääda ustavaks evangeeliumile ja lepingutele, mida me teeme, eriti kui elus raskusi kogeme.
Ma tean, et Püha Vaim toob vaimseid muljeid meie meelde ja südamesse ning aitab meil leida ja rakendada viise, kuidas olla ustav lüli meie põlvkondade ahelas. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.
Õde Susan K. Bednari märkuste lõpp
Siduv lüli
Ma loodan nüüd ehitada oma kõne president Hinckley õpetusele meie „põlvkondade ahelast”. Ta ütles selgelt ja rõhutas, et me ei tohiks saada nõrgaks lüliks põlvkondade ahelas. Mina tahan keskenduda sellele, mida me peaksime tegema, ja see on saama siduvaks lüliks põlvkondade ahelas.
Õpetuse ja Lepingute 128. osas 18. salmist õpime, et maad lüüakse „needusega, kui ei oleks mingisugust siduvat lüli isade ja laste vahel ühes või teises asjas – ja vaata, mis asi see on? See on ristimine surnute eest. Sest meid ei saa teha täiuslikuks ilma nendeta, samuti ei saa teha neid täiuslikuks ilma meieta. Ka ei saa ei neid ega meid teha täiuslikuks ilma nendeta, kes on surnud evangeeliumis; sest aegade täiuse evangeeliumi ajajärgu avamiseks, millise ajajärgu avamine praegu käib, on vajalik, et leiaks aset täielik ja terviklik ja täiuslik ühendamine ning evangeeliumi ajajärkude ja võtmete ja vägede ja hiilguste ühtesidumine ja et need ilmutataks alates Aadama päevist kuni praeguse ajani välja.”2
Ma kutsun teid kaaluma kahte põhiküsimust, mis sellest pühakirjakohast esile kerkivad.
Esimene küsimus: Mis on siduv lüli? President Joseph F. Smith õpetas: „Peab toimuma vanemate ja laste ning laste ja vanemate kokkusidumine ja kokkuliitmine, kuni kogu Jumala pere ahel on seotud kokku üheks ahelaks ning nad saavad kõik Jumala ja Tema Kristuse pereks.”3
Preesterluse volituse ja võtmete taastamine sellel viimasel evangeeliumi ajajärgul teeb võimalikuks meist igaühe jaoks võtta vastu, pidada meeles ja austada nii isikliku päästmise kui ka pere ülenduse talitusi. Eelija on tõepoolest tulnud nagu lubatud, et anda preesterluse võtmed ja pitseerimise volitus, mis pöörab südamed ja sepistab siduvad lülid läbi põlvkondade. Neil viimsetel aegadel on maa peal taas volitatud teenijad, kes võivad anda Päästjalt saadud pühasid õnnistusi, „et mille iganes sa pitseerid maa peal, see saab pitseeritud taevas; ja mille iganes sa seod maa peal minu nimel ja minu sõna kaudu, ütleb Issand, see saab igavesti seotud taevais”.4
Seega, „asendustalitused, mida me templites läbi viime, alates ristimisest, teevad võimalikuks igavese ühenduse põlvkondade vahel, mis täidab maa loomise eesmärgi”.5
Teine küsimus: Kuidas kaitseb siduv lüli maad needusega löömise eest? President Joseph Fielding Smith kuulutas: „Küsimus pole ainuüksi surnute ristimises, vaid ka vanemate pitseerimises ning laste pitseerimises vanemate külge, et toimuks „täielik ja terviklik ja täiuslik ühendamine ning evangeeliumi ajajärkude ja võtmete ja vägede ja hiilguste ühtesidumine” aegade algusest kuni lõpuni. Kui seda pitseerimise väge poleks maa peal, valitseks päeval, mil Issand tuleb, segadus ja korralagedus, ent seda ei saa muidugi olla, sest Jumala kuningriigis juhitakse ja ohjatakse kõike täiusliku seadusega.”6
Miks lüüakse maad needusega? „Aga sellepärast, et kui puuduks isade ja laste vaheline ühenduslüli – töö surnute eest –, lükataks meid tagasi; kogu Jumala töö läheks nurja ja häviks. ‥ Selle [pitseerimis]volituse taastamine on haputaigen [või õigemeelne mõju], mis päästab maa Jeesuse Kristuse tulekul täielikust hävingust.”7
Need evangeeliumi põhitõed aitavad meil mõista, miks „abielu mehe ja naise vahel on Jumala poolt seatud ning et perekond on kesksel kohal Looja plaanis seoses Tema laste igavese saatusega”.8
Mõned teist on kogenud suurt kurbust ja väärkohtlemist mittetoimivates peresuhetes. Ja seepärast ei pruugi teil olla tahtmist olla seotud inimestega, kes teile südamevalu ja kannatusi on põhjustanud.
Palun kuulake: igavesed peresidemed seotakse kokku ainult preesterluse volituse ja isikliku õigemeelsuse kaudu. Mistahes halvad asjad teie peres ka juhtunud poleks, tunnistan ma ja luban teile, et Issand Jeesus Kristus on kõige – vajamineva tervenemise, uuenemise ja taastamise – allikas.
Teil võis olla katsumuste ööl nutt varuks, kuid teie uue elu hommikul, mille meie Lunastaja ja Päästja meile annab, tuleb rõõmuhõiskamine.9
Mis siis?
Arutades tähtsaid asju Kaheteistkümne Apostli Kvoorumiga, küsis juhataja Boyd K. Packer tihti: „Mis siis?” Minu jaoks tähendas see küsimus alati: „Mis vaimselt tähtsat kasu toob siis see idee, ettepanek või tegevuskäik Kiriku liikmete ellu?” Kas see ka tegelikult õnnistab neid, keda me teenime? Ühesõnaga kutsus ta meid kaaluma käsiloleva aruteluteema väärtust ja kestvat mõju. Olen leidnud, et küsimus „Mis siis?” aitab mul keskendada oma mõtlemist mistahes küsimuses ning tunda ära seda, mis on kõige tähtsam.
Te võite küsida: „Vend Bednar, mis on teie tänase kõne „Mis siis?”?” Ma usun, et vastuse sellele küsimusele võib leida kolmes küsimuses, mida mõned teist võivad endalt praegu küsida.
Sellel pühalikul koosolekul osalevad paljud noored naised ja mehed, kes on Viime Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku esimese põlvkonna liikmed. Te olete kuulnud Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi sõnumit ja selle vastu võtnud, saanud ristitud ning liikmeks kinnitatud õige preesterluse volitusega ja rühite hetkel edasi kindla usuga Kristusesse. Olete te hiljutine või kauaaegne uskupöördunu, teie olete Kiriku elujõud ja teie praeguse ja tulevase perekonna pääste. Teie olete esimene lüli oma põlvkondade ahelas.
Kuid te võite endalt küsida: „Oma pere ainukese Kiriku liikmena ja kuna ma seisan silmitsi oma vanemate, õdede-vendade ja teiste pereliikmete tugeva vastuseisuga, kuidas võin ma saada tugevaks siduvaks lüliks?”
Kui te loete ja kuulate lugusid selle evangeeliumi ajajärgu algusaegade teerajajatest, kes kannatasid tagakiusamist, füüsilisi raskusi ja rändasid üle tasandike, et asuda elama Soolajärve orgu, võite kahelda, kas teie oleksite suutnud teha, mida nemad tegid. Kuid paljud teist teevad, mida nemad tegid! Katsumused, millega teie täna silmitsi seisate, võivad erineda nende teerajajate raskustest, kuid vastuseis taastatud tõele on sama täna ja kasvab üha teravamaks.
1986. aasta aprillis suri Ghana keskosas ühe suguharu pealik. Matusetalituse ettevalmistustes aitas kaasa pealiku poolvend Fred Antwi, kes oli aasta varem saanud ristitud ja kinnitatud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks. Fredi teadmata organiseeris pealiku noorem õde, kuninganna ema, et mehest saaks uus suguharu pealik.
Matuste eelõhtul rääkis üks pereliige eraviisiliselt Frediga ja küsis temalt: „Kas sa oled teadlik plaanidest, mis perel sinuga on?” Fred vastas: „Ei, mulle pole keegi midagi rääkinud.” Pereliige ütles siis: „Sinust saab uus pealik.” Fred oli üllatunud ja ütles kindlalt: „Ei! Minu usk ei luba mul seda teha.”
Pealikuna teenimine on au. Pealik on oma külades kõigi ülem ja kui ta kõneleb, siis inimesed teevad, nagu ta on öelnud. Pealik saab rahalist abi ja kõik, mida ta tunneb, et ta vajab, antakse talle. Ajal kui Fred kuulis võimalusest pealikuks saada, teenis ta koguduse juhatajana. Ja ta ei olnud nõus osalema suguharu rituaalides, mis olid Päästja evangeeliumiga vastuolus.
Nüüd tsiteerin ma Fredi vastust tema õe ehmatamapanevale ettepanekule. „Samal õhtul sõitsin oma autoga külla ühele suguharu vanemale lähedal asuvas külas. Ma tahtsin temaga rääkida kuuldud uudisest. Vanem selgitas: „Ma olen sellest plaanist teadlik ega saa teha midagi, et aidata sul vältida pealikuks saamist.””
Fred ütles siis: „Sa tead, et ma olen kristlane ja minu usk ei luba mul olla pealik, kuna pealik peab tegema palju asju, mida mina ei ole nõus tegema.” Suguharu vanem vastas: „Eks sa siis mine tagasi oma juhtide juurde, ütle neile, et sa oled kristlane ega saa olla pealik.” Fred ütles seepeale: „Ma informeerisin juhte sellest, aga nad ei pööranud minu jutule tähelepanu.”
Fred jätkas: „Minu poolvenna [eelmise pealiku] matmine pidi toimuma südaöösel, seega sõitsin ma oma autos kõikide teiste pereliikmete autode taga. Kui me jõudsime matuseteekonnal teelahkmeni, siis ei pööranud ma koos teistega vasakule, vaid paremale, teele, mis viis Cape Coasti, ja kihutasin minema.”
Järgmised kuus kuud ei olnud Fredil oma sugulastega mingit kontakti. Hiljem sai ta teada, et kui ta oleks matustele läinud, oleks ta pealikuks nimetatud ja see oleks ta raskesse olukorda seadnud. Viimaks sai ta teada, et tema vennapoeg, kuninganna ema poeg, oli uueks pealikuks nimetatud.
Kui Fred tegi selle parempöörde ja suundus Cape Coasti poole, tugevdas ta esimest lüli oma põlvkondade ahelas. Kindel oma tunnistuses taastatud evangeeliumi õpetuse ja põhimõtete kohta, muutus Fredi elukurss imelisel viisil. Tema ja õde Antwi olid esimesed põhimisjonärid Lääne-Aafrikast, kes määrati teenima Ghana templisse. Praegu teenib Fred Ghana Accra templi presidentkonnas ja tema naine abimatroonina.
Uue pöördununa Päästja taastatud Kirikus õnnistati ja tugevdati Fredi nii, et ta suutis saada üle oma pere, sõprade ja tuttavate tugevast vastuseisust. Ja vend ja õde Antwi on ustavalt õpetanud oma lastele Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja pannud oma peres aluse õigemeelsuse mustritele, mis ulatuvad läbi põlvkondade. Just nagu see sai alguse Fredist ja tema abikaasast, nii saab see alguse ka teist!
Teie, kes te olete Kiriku esimese põlvkonna liikmed – see saab alguse teist! Teie olete teerajajateks nii oma eelkäijatele kui järeltulijatele. Surnud esivanemad, kes teile põlvkondade ahelas eelnesid, palvetavad, et saada teie abi, ja need, kes tulevad pärast teid, loodavad teie ustavusele. Teil on vägi saada tugevaks siduvaks lüliks. Pidage meeles, et see saab alguse teist. Ja Issanda abiga te suudate seda.
Mõned teist võivad endalt küsida: „Kuidas võin ma loota luua igavest perekonda, kui ma pole kunagi kuulunud tugevasse viimse aja pühade peresse?” Teile võivad olla abiks mõned tähelepanekud minu enda kogemusest.
Minu isiklikud „põlvkondade ahelad” on päris erinevad minu ema ja isa esivanemate liinis. Minu ema liinis olen ma Kiriku liige viiendat põlve. Tema esivanemad liitusid Kirikuga Inglismaal ja Šveitsis taastamise algusaegadel. Seega olen ma oma ema liinis üks lüli pikas ustavate põlvkondade ahelas.
Minu isa liinis olen ma Kiriku liige esimest põlve. Kuna minu isa liitus Kirikuga alles hiljem, olime vennaga esimesed Bednarid, kes preesterluse said. Ma olin meie peres esimene, kes põhimisjonil teenis. Seega, nagu paljud teist, olen ma esimene Bednarite põlvkondade evangeeliumi lüli.
Minu isa oli hea, pühendunud ja tubli töömees. Ma armastan teda ja õppisin temaga töötades palju, mis on aidanud mul saada selliseks inimeseks, kes ma praegu olen. Minu ema õpetas mind palvetama ja pühakirju hindama. Ma armastan teda ja hindan usuleeki, mille ta minus sütitas. Kuid huvitaval kombel ei mäleta ma, et oleksime kunagi koos palvetanud, pühakirju uurinud või pereõhtut pidanud. Ma palvetasin ja lugesin Mormoni Raamatut oma emaga, kuid me ei teinud seda kunagi koos isa, ema ja lastega.
Issanda abiga võite luua igavese perekonna, isegi kui te ise ei pärine sellisest viimse aja pühade perest, mida mõnikord ajakirjade Liahoona või Ensigni kaantel kujutatakse. Palun pidage meeles, et see saab alguse teist!
See, et ma polnud kogenud oma poisipõlvekodus õigemeelse pere mustreid, tekitas minus tugeva soovi töötada usinalt koos Susaniga, et sellised mustrid oleksid alati selles kodus, mille me koos lõime. Kui me teineteisega nõu pidasime ja oma palvetes abi palusime, innustati ja õnnistati meid teadmisega, kuidas aidata meie lastel õppida Päästja taastatud evangeeliumi põhimõtteid. Me polnud kohe kindlasti täiuslikud vanemad, kuid me saime vaimseid ande, mida vajasime, ja „[Temast] ammutada jõudu”.10
Teie ja mina ei ole meie mineviku kogemuste lõksus. Me ei ole täielikult ja täiesti meie praeguste olude ohvrid või oma keskkonna vangid. Püha Vaim õpetab meile kõik, mida me peaksime tegema, sealhulgas pere õigemeelsuse mustreid, millest me pole varem osa saanud. See saab alguse teist! Ja Issanda abiga te suudate seda.
Mõned teist on kogenud pettumust, kui teie pereliikmed või austusväärsed juhid pole pidanud pühasid abielulepinguid. Te võite endalt küsida: „Kui minu vanemad või teised abielupaarid, keda olen tundnud, said templis pitseeritud ja nende abielu ebaõnnestus, mis lootust on siis minul, et minu abielu igavesti kestaks?”
Teie, kes olete kogenud oma peres lahutuse südamevalu või tundnud usalduse kaotuse piina, palun pidage meeles, et kõik algab uuesti teist! Üks lüli põlvkondade ahelas võib olla murtud, kuid teised õigemeelsed lülid ja ülejäänud ahel on ikkagi igavikuliselt tähtsad. Te võite tugevdada oma ahelat ja ehk isegi aidata taastada murtud lülid. Seda tööd saadetakse korda ühehaaval.
Meie oleme Jumala pojad ja tütred. Isa igavikulise õnneplaani kohaselt on meile antud moraalse valikuvabaduse and ja meil on võime tegutseda. Me ei ole lihtsalt asjad, mida mõjutatakse. Me oleme võimelised tegutsema ja peaksime õhinaga saatma korda rohkesti õigsust.11
Täisväärtuslikku ja õnnelikku abielu mitte ei leita, vaid seda loovad lepinguid pidavad mees ja naine. Ma kardan, et mõned teist otsivad lõputult midagi, mida pole olemas. Ei ole olemas täiuslikku potentsiaalset abikaasat, kes suudab teid kaitsta emotsionaalse valu ja vaimse ahastuse eest. Kuid Issanda jõus võivad ustav mees ja naine ise tegutsedes luua täisväärtusliku abielu ja igavese perekonna, millist nad loodavad ja igatsevad.
Isetult abielusuhtes teenimine nõuab kannatlikkust ja püsivust maailmas, mis soosib järeleandmatult enesekesksust ja isekust. Kuid see saab alguse teist, kui te tegutsete ja sammute edasi usuga Päästjasse, otsides järjepidevalt taevast abi ja rakendades õigemeelselt oma moraalset valikuvabadust. Issanda abiga suudate seda teha.
Lubadused, õnnistused ja tunnistus
Mu kallid vennad ja õed! Ma palun teid kogu hingest, et te saaksite siduvaks lüliks oma põlvkondade ahelas.
Siduvaks lüliks saamine saab alguse sellest, kui teete lihtsaid asju, mida tegid vend ja õde Call, et austada pühasid lepinguid ja õpetada oma lastele, kuidas elada Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi ja seda armastada.
Siduvaks lüliks saamine saab alguse teist, kui teil on julgust ja usku Päästjasse, et pöörata paremale, just nagu tegi vend Antwi.
Siduvaks lüliks saamine saab alguse sellest, kui usaldate, et Püha Vaim õpetab teile kõiki asju ja valgustab teie rada, isegi kui te ei tea täpselt ette, kuhu te peaksite minema ja mida te peaksite tegema.
Siduvaks lüliks saamine saab alguse sellest, kui te usinalt ja vapralt ajate välja pimeduse endi seast12 ja seisate tugevana viimse aja veetleva kurjuse vastu.
Ma jätan teile apostelliku õnnistuse, et Püha Vaimu väe kaudu võiksite mõista täielikumalt enda koha tähtsust põlvkondade ahelas. Ma tean, et teid õnnistatakse ja tugevdatakse, kui te püüate saada tugevaks siduvaks lüliks. Ja ma luban teile, et Issanda abil te suudate seda!
Ma tunnistan rõõmuga, et Jeesus Kristus on elava Jumala elav Poeg. Ma tean, et Ta elab, et Ta on tõusnud ja et Ta tunneb ning armastab meist igaühte. Ma tunnistan, et preesterluse volitus ja võtmed, mis seovad maa peal ja taevas, on taastatud maa peale neil viimsetel aegadel. Ja ma tean, et kui me järgime Isa igavikulist plaani, siis oleme õnnelikud selles elus ja meie pere võib olla koos igavesti. Tunnistan sellest Issanda Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.
© 2017. 2017. Intellectual Reserve, Inc. All rights reserved. Ingliskeelse originaali heakskiit: 6:17. Tõlke heakskiit: 6:17. Originaali pealkiri „A Welding Link”. Estonian. PD60004410 124