Me räägime Kristusest, me rõõmustame Kristuses

Chad H. Webb

Seminaride ja usuinstituutide administraator

Seminaride ja usuinstituutide iga-aastane koolituse ülekanne • 12. juuni 2018, konverentsikeskuse teatrisaalis

Suur tänu! See oli imeline. Me oleme nii õnnistatud. On suur au olla täna koos kõigi teiega. Suur tänu kõige eest, mida te teete. Me armastame teid ja meile meeldib teid teenida.

Nagu paljud teie seast, mõtlen ma sageli meie võimalustele õpetada Kiriku noori ja noori täiskasvanuid ja kuidas saaksime neid õpetada suurema väega, et aidata neil saada sügavamat, kestvamat usku Issandasse Jeesusesse Kristusesse. Selle tähtsa küsimuse üle juureldes olen mõtisklenud selle üle, mida vanem Clark jagas meiega eelmisel jaanuaril, kui ta ütles, et Päästja kutse õppida Temast tähendab esiteks, et me peame õppima Teda tundma. Ja teiseks, et me peame õppima Tema käest. Ta tsiteeris vanem Neal A. Maxwelli, kes viitas Päästja kutsele „õppige minust” ja lisas, et „pole ühtki teist teed sügavuti õppida.”¹

Olen hakanud mõistma ja uskuma, et üks kõige tähtsam viis, kuidas saame pealekasvava põlvkonna usku suurendada, on asetada Jeesus Kristus täielikumalt meie õpetamise ja õppimise keskmesse, aidates meie õpilastel Teda tundma õppida, Tema käest õppida ja püüda teadlikult Tema sarnaseks saada. Iga päev me „räägime Kristusest, ‥ rõõmustame Kristuses, ‥ [ja] jutlustame Kristusest”.²

Paljud teist on juba reageerinud sellele kutsele, püüdes valmistada tunde ette seda ideed silme ees hoides ja otsides võimalusi tunnistada Jeesusest Kristusest ja Tema jumalikest omadustest, Tema piiritust väest ja Tema lakkamatust armastusest. Nendes tundides on suurenenud Püha Vaimu mõju, tänuavaldused Päästja eest ning tähendusrikkamad ja asjakohasemad õpetuste isiklikku ellu rakendamised ning usus tegutsevate noorte arv.

Muidugi on kõige tähtsam viis, kuidas võime aidata meie õpilastel Päästjat tundma õppida, aidata neil valmistuda pühadeks preesterluse talitusteks ja oma lepingute pidamiseks.³ Aitamaks neil saada templiõnnistuste vääriliseks tähendab aidata neil tunda ja järgida Jeesust Kristust. Kuid on ka teisi asju, mida võime teha, senikaua kui nad on koos meiega, mis aitavad neil toetuda Temale ja Tema õpetustele ja lepitusele.

Sellel eesmärgil soovitaksin nelja viisi, kuidas võime asetada Jeesuse Kristuse iga päev rohkem oma õppimise ja õpetamise keskmesse.

1. Keskenduge Jeesuse Kristuse tiitlitele, rollidele, loomusele ja omadustele.

Esiteks, keskenduge Jeesuse Kristuse tiitlitele, rollidele, loomusele ja omadustele. President Russell M. Nelson andis meile üleskutse, et me laseksime „temaatilises sisujuhis „Topical Guide” Jeesuse Kristuse kohta toodud pühakirjakatketel saada oma isiklikuks põhiõppekavaks”.⁴ Selle üleskutse eesmärgiks on aidata meil minna kaugemale teadmisest, mida Jeesus tegi ja õppida tundma Teda – Tema omadusi ja iseloomu.

Näiteks on üks Jeesuse Kristuse tiitleid Looja. Oma Isa juhatusel lõi Jeesus taevad ja maa. Looja on samuti üks Tema jumalikest rollidest ja annab aimu Tema loomusest. Kui me uurime, kuidas ja miks Jeesus maa lõi, siis võime küsida: „Mida õpetab see meile selle kohta, kes Ta on? Mida õpetab see meile Tema motiivide, Tema armastuse ja Tema väe kohta? Millised Päästja jumalikud omadused ilmnevad Tema kui Looja rollis?”

Ehk mäletate, et juhataja Boyd K. Packer oli andekas kunstnik, kellele meeldis puust linde voolida. Ühel päeval oli ta kaassõitjana autos, mida juhtis vanem A. Theodore Tuttle ja auto tagaistmel lebas üks tema puidust kuju. Ristmikule jõudes pidurdas vanem Tuttle kõvasti ning puidust kuju kukkus põrandal ümber ja purunes tükkideks. Vanem Tuttle oli ahastuses, kuid juhatja Packer jäi rahulikuks. Ta ütles lihtsalt: „Ära muretse selle pärast. Ma tegin selle. Ma oskan selle ka ära parandada.” Ja seda ta ka tegi. Ta tegi selle tugevamaks, kui see varem olnud oli ja parandas ka selle väljanägemist. Juhataja Packer selgitas: „Kes teid valmistas? Kes on teie Looja? Teie elus pole midagi, mis võiks murduda või puruneda, mida Tema paranda ei suudaks ja mida Ta parandabki.”⁵

Kui meie õpilased mõistavad Jeesuse rolli Loojana ja kui nad mõtisklevad pühakirjade üle, mis tunnistavad Tema imelisest väest parandada ja ravida Tema loodut, siis soovib nende süda kogeda seda väge ja lubadust nende enda elus. Nad tegutsevad siis usus, et kogeda Tema imelist väge, mis parandab kõik, mis neis katkist on.

Teine Jeesuse püha tiitel on Lunastaja. Pühakirjad viitavad Temale selles rollis 930 korda. Mida õpetab see tiitel meile Tema iseloomu ja omaduste kohta? Mida tähendas Tema lunastusvägi Alma, Sauluse ja abielurikkumiselt tabatud naise jaoks? Mida tähendas see Matteusele, maksukogujale ja evangeeliumi kirjutajale?

Minu arvates on huvitav, et me saame teada Matteuse apostliks kutsumisest samas peatükis, kus Jeesus tegi imetegusid ning „parandas kõike tõbe ja kõike viga.”⁶ Nende imetegude motiiviks oli see, et Jeesusel oli „hale meel nende pärast”.⁷ Kuid mispärast on Matteus ainuke kõikide evangeeliumikirjutajate seas, kes lisas oma apostlikutse nende imede sekka? See võis olla kronoloogiline ülestähendus, kuid mina arvan, et me võime sellest midagi muud õppida. Kas on võimalik, et Matteus tundis ära, et suurim ime, mida Jeesus tegi, oli lunastada meid meile andestades, meid armastades, tõstes ja näidates inimestele nende tõelist identiteeti ja potentsiaali just nagu Ta tegi Matteuse puhul?

Üks teine viis, kuidas aidata õpilastel tunda ära Jeesuse omadusi, on keskenduda mitte ainult sündmustele pühakirjades, vaid sellele, mida need sündmused meile Päästja kohta õpetavad. Näiteks, miks õpetame me lugu, kuidas Ammon kuningas Lamooni lambaid hajutavate meeste käed otsast raius? Kas selleks, et rääkida Ammoni suurepärasusest? Või räägib see lugu hoopis Jumala suurusest? Mida õpetab see lugu meile Issanda kohta ja selle kohta, kuidas Ta õnnistab inimesi, kes Teda usaldavad? Ammoni enda ülestähendus lõppeb järgmise innuka tunnistusega: „Ma ei hoople omaenda jõu ‥ üle. ‥ ma tean, et ma ei ole midagi; ‥ seepärast ‥ ma hooplen oma Jumala üle, sest tema jõuga suudan ma teha kõiki asju.”⁸

Paar kuud tagasi olin ma koos rühma imeliste õpetajatega ja palusin neil valida mingi lugu või sündmus Kiriku ajaloos ja mõelda, mida see avaldab meile Jumala olemuse kohta. Esimene õpetaja ütles „mitmikabielu”. Minu esimene mõte oli: „Tänan väga! Sa poleks suutnud valida raskemat teemat.” Kuid kui me rääkima hakkasime, juhtus üks imeline asi. Inimesed hakkasid jagama tunnistust sellest, et Taevane Isa armastab kõiki oma lapsi ja soovib, et nende eest hoolitsetakse. Keegi teine rääkis, kuidas Issand on valmis paluma meil teha raskeid asju, kuid Ta toetab meid alati ja tasub meie kuulekuse eest. Teine rääkis, kuidas Jumal armastab peresid ja soovib, et lapsi õpetaksid armastavad vanemad. Vestluse jätkudes mõistsin ma, et Vaim tunnistas Jumala loomusest, et me tundsime end lähemana meie Taevasele Isale ja Tema Pojale Jeesusele Kristusele ning me olime õppinud Teda natuke rohkem tundma ja armastama.

Jeesus Kristus on meie Looja. Ta on meie armastav ja andestav, kaastundlik Lunastaja ja Vabastaja. Ta on samuti Immaanuel, Jumala Tall, Messias, Iisraeli Püha ja meie usu alustaja ja täidesaatja. Kui me keskendume Tema tiitlitele, rollidele, loomusele ja omadustele, siis tunnistab Vaim Temast, tuues suuremat mõistmist ja armastust selles osas, kes Ta tõeliselt on ja suuremat soovi saada Tema sarnaseks.

2. Rõhutage Jeesuse Kristuse eeskuju

Teine viis panna Jeesus meie õpetuse keskmesse on mõista ja rõhutada, et Tema on kõikide evangeeliumi põhimõtete täiuslik eeskuju, kehastus ja väljendus.⁹ Üks meie õpetajatest rääkis mulle hiljuti, et otsustasid oma perega koos uuesti Uue Testamendi läbi lugeda. Kuid seekord, selle asemel, et keskenduda sellele, mis Jeesus ütles, keskendusid nad peamiselt sellele, mida Jeesus tegi. Tema täiuslikule eeskujule keskendumine kutsub samuti Püha Vaimu Temast tunnistama.

Isegi kui loos, mida me õpetame, otseselt Jeesusele ei viidata, võime siiski osutada Temale kui näitele loos välja toodud põhimõttest. Näiteks võime pärast põhimõtte leidmist ja analüüsimist küsida: „Kas teile meenub aeg pühakirjades, mil Jeesus sellest põhimõttest eeskuju näitas?” Või „Millal olete näinud Jeesust näitamas eeskuju sellest põhimõttest teie elus või teie eest?” Ühelt õpilaselt küsiti seda küsimust hiljuti seoses Päästja eeskujuga õrnusest. Tema mõtted ja tunded pöördusid selle juurde, millise õrnusega Päästja teda alati kohelnud oli. See kogemus tekitas seal samas klassiruumis temas sügava soovi olla rohkem Kristuse sarnane ja õrnem nende inimeste suhtes, kes toetuvad temale samamoodi kui tema Issandale toetub.

Võite lugeda kõiki raamatuid, mida on kunagi kirjutatud, ega leiaks paremat eeskuju igast evangeeliumi põhimõttest kui pühakirjasalmidest, mis räägivad Jeesusest ja Tema igavikulisest teenimistööst. Mõtisklemine näidete üle Issandast Tema rollis Jehoovana, sureliku Kristuse ja ülestõusnud Päästjana suurendab meie õpilaste väge ja võimet efektiivselt ja õigemeelselt tegutseda. See viib meie õppetunnid kaugemale aruteludest eetika ja enesedistsipliini üle ja seob õpilased Päästja väe ja igavese õnneplaaniga.

Näiteks võiksin küsida, kuidas me õpetame aususe põhimõtet? Lihtsalt kui parimat eluviisi, kuna inimesed usaldavad meid rohkem, kui oleme ausad? Või on ausameelsus Kristuse iseloomu keskmes? Kui soovime olla Tema moodi, siis peame õppima järgima Tema täiuslikku eeskuju olles täiesti aus? Samasuguseid küsimusi võib küsida iga evangeeliumi põhimõtte kohta.

Arthur Henry King õpetas seda mõtet kaunilt öeldes: „Me sümboliseerime reaalses isikus – Jeesuses Kristuses Jumala Pojas olevat head. Ta on inimene, mitte põhimõte, vaid inimene, kelles on kõik põhimõtted. ‥ Ja inimese järgimine erineb põhimõtte järgimisest. ‥ Me ei pea selgitama eetika filosoofilisi komplekssusi. Sel pole sellega mingit pistmist. Me peame uurima evangeeliume, vaatama, mida Kristus tegi ja püüdma samastada tema tegusid iseendaga. Me teame, mida teha, kuna me saame aimu Õpetaja vaimust, Õpetaja armastusest ja oleme evangeeliumist läbi imbunud. See evangeelium, mille me oleme endasse talletanud, teeb meid suutlikuks tundma igal hetkel, mida me peksime teatud olukorras tegema.”¹⁰

On vägi, mis tuleb, kui me ühendame oma jõupingutused evangeeliumi järgi elada Jeesuse Kristusega. Kui me tunneme kunagi, et elame evangeeliumi vaid välispidiselt või et sellest on saanud ülesannete nimekiri, siis oleme kaotanud ühenduse selle armu ja rõõmu allikaga, mida me otsime. Me võime isegi teha kõiki õigeid asju, kuid leiame, et laseme märgist mööda. Evangeelium ei ole nõudmiste nimekiri, see on rõõmusõnum, et Jeesus Kristus sai võitu patust ja surmast. Jeesus Kristus on keskne kuju meie Taevase Isa plaanis aidata meil saada rohkem Tema sarnaseks. Tema on täiuslik eeskuju sellest, kuidas me peaksime elama, ja meile vajamineva jumaliku suutlikuks tegeva väe allikas. Kui me õpime järgima Tema eeskuju ja ühendame oma püüdlused evangeeliumi järgi elada Temaga, siis leiame rõõmu Tema jüngriks olemisest.

3. Leidke Jeesuse Kristuse kujutised ja võrdkujud

Kolmandaks, peaksime leidma Päästja kujutisi ja võrdkujusid¹¹ prohvetite ja teiste ustavate meeste ja naiste elus, nagu need on pühakirjadesse üles tähendatud. Sest nagu õpetas prohvet Jaakob: „Kõik asjad, mis Jumal on maailma algusest peale inimestele andnud, on tema võrdkujud”.¹²

Sellele ideele tuginedes panin mina seminaris Vana Testamenti õpetades klassiruumi tagaseinale suured paberilehed. Iga paberilehe peale kirjutasin ma Vana Testamendi prohveti nime. Kui me olime lõpetanud Vana Testamendi vastava osa uurimise, palusin ma õpilastel mõelda, mida nad olid teada saanud selle prohveti kohta, kellest me olime õppinud ja kuidas tema kogemused olid Päästja võrdkujuks. Pärast Aadama kohta õppimist kirjutasid õpilased, et „Aadam oli Jumala poeg. Ta oli surematu. Ta läks aeda. Ta võttis endale vabatahtlikult surma, et meie võiksime elada.” Ei kulunud kaua aega enne kui keegi küsis: „Kas me räägime ikka veel Aadamast või räägime me Jeesusest?”

Tol ajal tuli üks õpilane varem tundi, et jagada minuga oma pühakirjade uurimise kogemust. Eelneval õhtul oli ta lugenud Aadama langemise tagajärgedest kirjakohast Moosese 4, mis ütleb: „Ja kibuvitsu ning ohakaid kasvatab see sinule.”¹³ Kuna ta oli õppinud küsima „Kuidas tunnistab see kirjakoht Kristusest?”, siis tekkis tal küsimus: „Kas Jeesus teadis Aadamaga kõneledes, et ühel päeval pidi Ta ise sõna otseses mõttes kandma langemise tagajärgesid okaskroonina?”

Meie õpilased leidsid järgmise näite Egiptuse Joosepi näol, kelle elust leidsid nad üle 60 võrdkuju Päästjast. Õpilased märkisid ära, et neid mõlemat armastas Isa, põlgasid nende vennad ja neid müüdi orja hinna eest. Nad märkasid samuti sarnasusi nende kiusatustes ja tõsiasjas, et Jumal oli alati koos nendega. Need sarnasused on midagi enamat kui lihtsalt midagi huvitavat, mida tähele panna. Issanda valitud prohvetite elu on Tema võrdkuju ja need õpetavad meile Tema jumalikest omadustest. Kui neid efektiivselt kasutada, siis aitab nende elude sellest küljest vaatamine meil õppida paremini tundma Jeesust ja olla rohkem Tema sarnane.

Minu abikaasa Kristi õpetas hiljuti seda sama Egiptuse Joosepi lugu ja küsis õpilastelt: „Milliseid kristlikke omadusi näete te Joosepi eeskujus?” Me rääkisime tema võimest pöörata iga katsumus õnnistuseks. Me rääkisime tema kuulekusest, tema kannatlikkusest, tema võimest pidada meeles abivajajaid ja tema soovist andestada. See küsimus tuletas mulle meelde varasemat aega, kui olin seda lugu uurinud, ja kujutama ette hetke, mil Joosep end oma vendadele teatavaks tegi. Pühakiri ütleb, et „hirmunud olid nad tema palge ees.”¹⁴ Kas suudate kujutada, milline see hetk olla võis ja kuidas nad võisid end tunda teades, mida nad olid teinud? Aga Joosep ütles neile: „Astuge ligemale! ‥ Mina olen Joosep teie vend. ‥ ärge kurvastage ‥ sest elu säilitamiseks läkitas Jumal mind teie eele.”¹⁵ Kui mina kujutan ette seda sündmust oma vaimusilmas, siis mõistan ma paremini, kuidas näeb välja viimne kohtupäev, kui me Issanda ees seisame. Kindlasti kujutan ma ette, et meil on meeles meie patud ja oleme ehk „hirmunud” Tema palge ees. Kuid samuti võin ma ette kujutada, kuidas Ta meile meid põlvitamast üles tõstes ütleb: „Astuge minu juurde, tulge ligemale, ma olen teie vend. Elu säilitamiseks läkitas Jumal mind teie eele.”

Kui me keskendume Jeesuse Kristuse kujutistele ja võrdkujudele, siis võime aidata oma õpilastel tunda ära Tema omadusi ja iseloomu, esitades järgmisi küsimusi:

„Milliseid kristlikke omadusi näete te selle prohveti elus?”
„Millal on teid õnnistatud tänu sellele, et Jeesusel on selline omadus?” Või „Kuidas on Päästja näidanud seda omadust sinu heaks?”
„Mida võiksite teha, et saada rohkem Jeesuse Kristuse sarnaseks ja see jumalik joon omandada?” Või „Mida olete õppinud oma Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse kohta, mis innustab teid tegutsema usus, et neid järgida?”

Ja kui õpilased vastavad „palvetamine” või „pühakirjade lugemine”, siis oleks hea kui me aitaksime neil seostada need tegevused Taevase Isa ja Jeesuse Kristusega küsides neilt:

„Mil viisil on palved teistsugused, kui te teate, kellega te räägite?”
„Kuidas võite uurida pühakirju viisil, mis aitaks teil paremini Päästjat tunda ja rohkem Tema moodi olla?”

Sellised küsimused aitavad meie õpilastel arendada suuremat väge ja võimet Päästjat tunda ja Temast õppida.

4. Jagage puhast tunnistust Jeesusest Kristusest

Neljas asi, mida võime teha, on jagada puhast tunnistust Jeesusest Kristusest.

Me peame rääkima Temast sagedamini ja suurema väe, aupaklikkuse, imetluse ja tänulikkusega. Me peame jagama oma tunnistust ja peame leidma efektiivseid viise, kuidas kutsuda oma õpilasi üksteisega tunnistust jagama. Ühel hiljutisel klassiarutelul palve põhimõttest palus õpetaja õpilastel mõelda, mida õpetab meile Issanda kutse palvetada ja Tema lubadus palvele vastata meie Taevase Isa iseloomu kohta. Seejärel paluti neil mõelda Päästja omadustele, mis võimaldavad meil Tema nimel palvetada. Nende lihtsate küsimustega muutus õppetund palvest võimaluseks õpilastele jagada nende tunnistust meie Taevase Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristuse väest ja armastusest. Õpilased lahkusid suurema arusaamisega oma suhtest Jumalusega ja imelistest õnnistustest, mis meile on antud, palvetada Jeesuse Kristuse nimel, kes on meie vahemees Isa juures.

Üks teine oluline viis Jeesusest Kristusest tunnistada on lasta oma klassis kõlada nii muistsete kui tänapäeva prohvetite tunnistusel. Apostel Peetrus ütles, et me oleme „Jumala ennevalitud tunnistaja[d]” ning, et Jumal on „käskinud [meil] ‥ tunnistada, et tema on Jumala poolt seatud ‥ ja ‥ Temast tunnistavad kõik prohvetid.”¹⁶

Meie päevil lausus vanem Robert D. Hales sõnad, mis on mind mõtlema pannud. Ta ütles: „Me jälgime, kuuleme, loeme, uurime ja jagame prohvetite sõnu, et olla hoiatatud ja kaitstud. Nii näiteks ilmutati läkitus „Perekond: Läkitus maailmale” ammu enne seda, kui kogesime probleeme, millega pered praegu silmitsi seisavad.” Ja seejärel lisas ta järgmise mõtte. „„Elav Kristus: Apostlite tunnistus” koostati enne seda, kui meil seda kõige enam vaja läheb.”¹⁷

Mina ei ole inimene, kes elus negatiivsele keskendub, kuid on saanud selgeks, miks see läkitus anti enne kui tugevad tuuled hakkasid traditsiooniliste perede vastu puhuma. Ja siis kuulata prohvetit ütlemas, et dokument „Elav Kristus” koostati „enne seda, kui meil seda kõige enam vaja läheb” paneb mind arvama, et peagi puhuvad veel lisatuuled, mis meie õpilaste ja meie laste tunnistust räsivad.

„Elav Kristus: Apostlite tunnistus” kuulutab: „Me [anname] oma tunnistuse Tema võrratu elu tõelisusest ja Tema suure lepitava ohverduse lõpmatust väest. ‥ Tema oli Vana Testamendi Vägev Jehoova, Uue Testamendi Messias. ‥ Ta kõndis Palestiina teedel, tehes terveks haigeid, pannes pimedaid nägema ja äratades surnuid. Ta õpetas igavikulisi tõdesid. ‥ Ta andis oma elu, et teha lepitus kogu inimkonna pattude eest. ‥ Ta tõusis hauast, et saada “esmaseks nende seast, kes on läinud hingama”. ‥ Tema ja Ta Isa [ilmusid] poisile nimega Joseph Smith, juhatades sisse ammu tõotatud „aegade täiuse korralduse”. ‥ Me tunnistame, et Ta tuleb ühel päeval maa peale tagasi ‥ [ja] valitseb kui kuningate Kuningas ja isandate Isand. ‥ Jeesus on Elav Kristus, Jumala surematu Poeg. Tema on suur Kuningas Immaanuel, kes seisab täna oma Isa paremal käel. ‥ Tema on maailma valgus, elu ja lootus. ‥ Jumal olgu tänatud oma jumaliku Poja võrreldamatu anni eest.”¹⁸

See Jumala prohvetite tunnistus anti enne seda aega kui meie õpilased ja meie lapsed seda kõige enam vajavad. Me peame aitama neil istutada see tunnistus sügavasti nende meelde ja südamesse. Pole midagi, mida me võime teha, mis õnnistaks meie õpilasi rohkem kui aidata neil õppida tundma Jeesust Kristust. Me peame aitama neil Teda armastada, Teda järgida ja püüda sihilikult saada Tema sarnaseks. Jumala prohvetite tunnistusele lisan ma oma alandliku tunnistuse, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg ja maailma Päästja.

Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.