Jumalikud annid
President Russell M. Nelson
6. detsember 2020
Mu kallid vennad ja õed! Tänane õhtu on olnud imeline. Kaunis muusika ja sõnumid on meie meelt ülendanud. Meie süda sulas, kui kuulsime õde Craveni mõtteid taevastest kallistustest ja tekkidest, millesse mässituna me end hästi tunneme. Vanem Nielson jutustas liigutavalt oma isast, kes ei saand sõjaväekohustuse tõttu kolm aastat järjest jõule tähistada. Vanem Holland õpetas meile inspireerivalt maailma Päästjast.
Lubage mul kasutada seda võimalust ja tänada teid, et te minu hiljutisele üleskutsele vastasite ning sotsiaalmeedias ülevoolavalt oma õnnistuste paljususe eest tänu väljendasite. Sellele üleskutsele vastasid miljonid. Ja ma olen eriti tänulik, et te palvetate jätkuvalt meie Taevase Isa poole, et tänada Teda juhatuse, kaitse, inspiratsiooni ning ennekõike Tema Armsa Poja, Jeesuse Kristuse andmise eest.
Jõulude ajal meenuvad imelised mälestused. Vaid aasta tagasi oli meil Wendyga võimalus veeta jõuluaega ühe võluva väikese tüdruku, Claire Crosbyga, kes laulist ühte armastatud jõululaulu. Lubage, ma jagan teiega osa sellest „Valgusta maailma” algatuse jaoks tehtud salvestusest.1
Nagu vanem Holland meile meelde tuletas, muutis selle rohkem kui kahe aastatuhande taguse öö tõeliselt pühaks Tema sünd, kes määrati maa peale rahu tooma ja inimeste seas heameelt inspireerima.2 Jeesus Kristus sündis, et õnnistada kogu inimkonda minevikus, olevikus ja tulevikus.
Olgugi, et me laulame „Püha ööd”, teame, et selle Petlemma lapsukese elu ei saanud siis algust ega lõppenud Kolgatal. Isa võidis Jeesuse enne Tema sündi kogu inimkonna Messiaks, Kristuseks, Päästjaks ja Lunastajaks. Ta määrati ette meie eest lepitust tegema. „Teda haavati meie üleastumiste pärast [ja] löödi meie süütegude tõttu.”3 Ta tuli, et surematus oleks reaalne ja igavene elu võimalik kõigi jaoks, kes kunagi elavad.4
See tähendab seda, et üles tõusevad kõik, ka need teile kallid inimesed, kes surid käesoleval tormisel aastal ja elavad nüüd teisel pool eesriiet. See tähendab seda, et igaüks meist saab üha edasi areneda. See tähendab seda, et meil on lootus paremale tulevikule.
Kas te olete kunagi mõtisklenud, miks Issand otsustas just sellises kohas sündida? Ta oleks võinud sündida siin maa peal ükskõik kus. Ja ometi otsustas Ta teha pühaks just tolle paiga.
Jeesus sündis Petlemmas. Sõna bet lehem tähendab heebrea keeles „leivakoda”. See on üksnes sünnis, et Tema, „eluleib”5, tuleb „leivakojast”.
Ta sündis alandlikes oludes loomade keskel. „Jumala Tall”6 sündis seal paasapühade ajal paasaohvriks mõeldud loomade seas. Ja ühel päeval saab Temast endast „tall, keda viiakse tappa”.7 Ta oli nii Tall kui ka Karjane.
Kui Tema, keda kutsutakse „heaks karjaseks”8, ilmavalgust nägi, teavitati Ta pühast sünnist esmalt karjaseid.9
Kui Tema, keda kutsutakse „helkjaks koidutäheks”10, ilmavalgust nägi, ilmus taevaisse uus täht.11
Kui Tema, keda kutsutakse „elu valguseks”12, ilmavalgust nägi, taandus pimedus kogu maailmas Tema püha sünni tähisena.13
Jeesus sai ristitud maailma madalaimas mageveekogus, sümboliseerides sellega sügavusi, kuhu Ta meie päästmise nimel laskub, ning tõusis seejärel kõigest kõrgemale – ikka meie päästmise nimel.14 Ta õpetas oma eeskujuga, et ka meie võime oma isiklike probleemide – kurbuse, nõrkuse ja mure sügavikest – pinnale tõusta ning oma hiilgava potentsiaali ja jumaliku saatuse tippu jõuda. Kõik see on võimalik tänu Tema halastusele ja armule.
Päästja õpetas keset kuiva ja tolmust kõrbemaastikku õppetunde, mida võisid täiel määral hinnata vaid need, kes olid ka ise kõrvetavat janu tundnud.
Naisele allikal õpetas Jeesus:
„Igaüks, kes seda vett joob, see januneb jälle;
aga kes iganes joob seda vett, mida mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu!”15
Selle pühakirjakohaga meenub mulle üks hell kogemus seoses vanem Mark E. Peterseniga.16 Ta oli siis Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liige ja enne, kui mind sellesse kvoorumisse kutsuti, oli mul oli eriline võimalus käia koos temaga pühal maal, mis surelikkuses tema viimaseks reisiks osutus.
Vähktõbi põhjustas vanem Petersenile tõsiseid kannatusi. Püüdsin teda ühel tema jaoks pikal ja valusal õhtul oma parima äranägemise järgi aidata. Märkasin, et ta suutis vaid väga vähe süüa ja juua. Plaanide järgi pidi ta järgmisel päeval ühe tähtsa kõne ette kandma.
Saabus hommik. Vanem Petersen läks vapralt Galilea järve põhjakaldale, kus suur kogudus teda ootas. Ta otsustas õpetada Päästja Mäejutlusest. Lugenud ette salmi: „Õndsad on need, kellel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse”17, täitusid vanem Peterseni silmad pisaratega. Ta lükkas oma märkmed kõrvale ja küsis: „Kas te teate, mida üks tõeline nälja- ja janutunne endast kujutab?” Teadsin, et tema seda tõeliselt teab. Seejärel õpetas ta: „Siis, kui teie nälg ja janu õigemeelsuse järele on tõelised, võite te saada üha enam Kristuse-sarnaseks.” Vanem Petersen oli selles elavaks eeskujuks. Veidi pärast seda lahkus ta sellest surelikust elust.18
Mil iganes ma mõtisklen näljast ja janust õigemeelsuse järele, mõtlen ma, kuidas see auväärne apostel pühendas ühe oma viimastest jutlustest sellele, et õpetada, mida tähendab tõeline Issanda Jeesuse Kristuse otsimine, nälg ja janu õigemeelsuse järele, et rohkem Tema-sarnaseks saada.
Sel aastal hakkasime me õde Nelsoniga juba varakult oma pere jõuluaja armastuse andideks valmistuma. Novembri alguses teatas Wendy, et oleme jõuluks valmis. Vastasin silmapilkselt: „Oi, kui tore! Nüüd me saame keskenduda Päästjale.”
Selle ebahariliku aasta jooksul, mil üleilmne pandeemia on praktiliselt kõikidele inimestele maailmas kannatusi põhjustanud, pole midagi tähtsamat, kui pöörata nende jõulude ajal oma tähelepanu Päästjale ja sellele, milline kingitus Ta elu meie kõigi jaoks tegelikult on.
„Nõnda on [meie armastav Taevaisa] maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!”19
Seejärel andis Jumala Poeg meile lubaduse, et „igaüks, kes elab ja minusse usub, see ei sure igavesti”20. Isa ja Poeg tegid meile ütlemata võrratu kingituse!
Ma tänan Jumalat Tema Armsa Poja kinkimise eest. Ja ma tänan meie Issandat Jeesust Kristust Ta võrratu ohverduse ja missiooni eest. Jeesus tuli esmakordselt peaaegu salajas. Kuid kui Ta tuleb teist korda, „siis ilmub Jehoova au ja kõik liha näeb seda üheskoos”21. Siis valitseb Ta kui „isandate Isand ja kuningate Kuningas”22.
Mu kallid vennad ja õed! Päästja volitatud teenijana tahan ma nüüd paluda teile kõigile õnnistust. Õnnistatagu teid ja teie peresid rahuga ning et te suudaksite üha paremini Issanda häält kuulata ja et teie ilmutuse saamise võime paraneks, et te võiksite tunda, kui väga meie Isa ja Tema Poeg teid armastavad, teist hoolivad ning on valmis juhatama kõiki, kes neid otsivad. Ma ütlen sama, mida ütles Moroni ja „soovitan teil otsida seda Jeesust, kellest prohvetid ja apostlid on kirjutanud, et Isa Jumala ja samuti Issanda, Jeesuse Kristuse arm ja Püha Vaim ‥ võiksid olla ja jääda teisse igavesti”23. Palvetan selle eest Jeesuse Kristuse nimel. Aamen.