KHSi õpetajate võimalused ja kohustused 21. sajandil

Vanem M. Russell Ballard

Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist

Õhtu vanem M. Russell Ballardiga

Kõne KHSi usuõpetajatele • 26. veebruar 2016 • Salt Lake’i Tabernaakel

Minu kallid vennad ja õed! Suur tänu teile eriliste jõupingutuste eest meie noorte Kiriku liikmete elu õnnistamisel!

Vaatasin hiljuti raamatut „By Study and Also By Faith: One Hundred Years of Seminaries and Institutes of Religion” (Õppimise ja samuti usu kaudu: sada aastat seminare ja usuinstituute). See on imetlusväärne lugu! Kui ma seda lehitsesin, panin tähele rolle, mida mängisid minu vanavanaisa Joseph F. Smith ja vanaisa Melvin J. Ballard Kiriku hariduse rajamisel ja laiendamisel.

Täna teenin mina seal, kus varem nemad teenisid, tänu minu enda läbikäimisele teiega. Alates 1985. aastast oli mul au teenida Haridusnõukogus tervelt 14 aastat, millest suurema aja olin ma täidesaatvas kogus ja peaaegu neli aastat nõukogu esimees.

Nõukogus teenides suurenes minu austus Kiriku haridussüsteemi vastu. Täna kõnelen ma kõikide Kiriku vanemate, vanavanemate ja isegi vanavanemate nimel, kui tänan teid, õpetajaid ja administraatoreid ja teie peresid ustava teenimise eest. Mida KHS on viimase saja aasta jooksul saavutanud, on imeline. Kuid ma olen rohkem huvitatud järgmisest sajast aastast ja kuidas te võite aidata oma õpilasi pidevalt muutuvate 21. sajandi katsumustega.

Üldjuhtide koolitusel õpetas president Gordon B. Hinckley teemal „Kuidas hoida õpetust puhtana ja Kirikut õigel kursil”. Ta ütles: „Me ei või olla küllalt ettevaatlikud. Me peame jälgima, et me rajalt kõrvale ei kalduks. Oma püüdlustes olla originaalne, värske ja omapärane võime õpetada asju, mis ei ole täielikult kooskõlas Jeesuse Kristuse taastatud Kiriku põhiõpetustega. Peame olema valvsamad. .. Peame olema vahimehed tornis.”¹

Nüüd, kui Kiriku haridus liigub edasi 21. sajandil, peaks igaüks teist kaaluma, milliseid muudatusi te teete selles, kuidas te õpetamiseks valmistute, kuidas te õpetate ja mida te õpetate, et aidata ehitada kõigutamatut usku meie kallite noorte elus.

Möödas on ajad, mil õpilased küsisid siiraid küsimusi ja õpetaja vastas „Ära selle pärast muretse!”. Möödas on ajad, mil siis, kui õpilasel oli siiras mure, jagas õpetaja vastuseks oma tunnistust, et antud teemat vältida. Möödas on ajad, mil õpilased olid kaitstud Kirikut ründavate inimeste eest. Õnneks on Issand andnud õpetajale ajakohast ja aegsat nõu: „Ja kuna kõikidel ei ole usku, otsige usinalt ja õpetage üksteisele tarkuse sõnu; jah, otsige parimatest raamatutest tarkuse sõnu; otsige teadmisi just nimelt õppimise ja samuti usu kaudu.”²

See on eriti ajakohane tänapäeval, kuna kõigil õpilastel ei ole küllalt usku, et astuda vastu eesseisvatele katsumustele, ja kuna paljud neist on interneti vahendusel juba puutunud kokku maailma üha ilmalikumate hävitavate jõududega, mis raevutsevad usu, perekonna ja evangeeliumi käitumisnormide vastu. Internet suurendab oma haaret kogu maailmas, jõudes pea igasse kodusse ja õpilaste kätte ja meelde.

Te võite aidata oma õpilasi, õpetades neile, mida tähendab õppides uurimist ja usku ühendada. Õpetage neile, näidates seda oskust ja lähenemist tunnis.

President Harold B. Lee on täheldanud:

„Me tuletame teile meelde, et usu kaudu teadmiste omandamine ei ole kerge viis tarkuse saamiseks. See nõuab pidevaid jõupingutusi ja jätkuvat usus edasipürgimist. ..

Lühidalt öeldes käib usu kaudu õppimine laisale inimesele üle jõu. Keegi on öelnud midagi sellist, et see protsess nõuab kogu hinge allutamist, inimmeele sügavuste ühendamist Jumalaga – tuleb luua õige ühendus. Ainult siis tuleb teadmine usu kaudu.”³

Usu kaudu teadmine toob endaga puhta tunnistuse ja puhtal tunnistusel on vägi muuta elusid, nagu kirjeldavad need kolm lühikest lugu.

Esiteks, Phoebe Carter lahkus oma kodust Maine’is, et koguneda pühadega Ohios 1830ndatel aastatel. Ta meenutas: „Mu sõbrad imestasid minu ettevõtmise üle, kuid midagi minu sees sundis mind seda tegema. Minu ema kurbus minu lahkumise üle oli vaat et rohkem, kui suutsin kanda, ja kui vaim poleks olnud minus, oleksin ma oma eesmärgi hüljanud.”⁴

Phoebe järgis prohvetit ja kogunes koos pühadega Ohios ja lõpuks Utah’s, kus ta suri ustava viimse aja pühana ja Kiriku presidendi Wilford Woodruffi abikaasana.

Järgmine lugu on võetud Marion G. Romney eluloost.

Kolledžiõpilasena oli Marion otsustanud, et ei saa finantsolukorra pärast misjonil teenida. Kord kuulis ta kõnelemas vanem Melvin J. Ballardit. Eluloos on kirjas nii: „[Marionil] polnud aimugi, et ühe hetkega võtab tema elu hoopis uue pöörde.”

Lugu jätkub: „[Marioni isa] oli öelnud oma lastele, et erinevus inimese vahel, kes elab Vaimu inspiratsiooni järgi, ja inimese vahel, kes seda ei tee, on sama suur kui kasvaval puul ja surnud kännul. See oli esimene kord, kui Marion mõistis täielikult, mida tähendab tunda inspiratsiooni mõju. Tema hinge täitis lõikav kipitav tunne. Miski polnud teda iial niimoodi puudutanud kui selle uue apostli sõnade kuulamine.

Noorele Marionile avaldas see suurt muljet. Apostli hiilgav pale ja tema tunnistuse siirus täitsid ta vastupandamatu sooviga misjonile minna. Ta teadis, et peab oma hariduse saamise plaanid edasi lükkama.”⁵

Peagi oli Marion teel Austraaliasse, kus ta ustavalt teenis. Hiljem sai temast vägev apostel ja Esimese Presidentkonna liige.

Viimase loo jutustas juhataja Boyd K. Packer, nimelt ühe vana õpetaja mõjust William E. Berrettile. Õpetaja, kes oli usku pöördunu Norrast, ei rääkinud täiuslikku inglise keelt. Hoolimata õpetaja puudustest meenutas juhataja Packer, et „Vend Berrett tunnistas rohkem kui ühel puhul, et nad võisid õpetaja vaimu tule ääres oma käsi soojendada”.⁶

Hiljem sai Williamist seminaride, instituutide ja Kiriku koolide juhataja.

Phoebe, Marioni ja Williami jaoks oli puhta tunnistuse kuulmine katalüsaatoriks, mis muutis nende elu igaveseks. Sama võib juhtuda ka meie õpilastega. Kuid tänapäeva maailma asjaolusid arvestades ei pruugi puhtast tunnistusest alati küllalt olla. Phoebe, Marion ja William olid puhtad ja määrdumata pornograafiast ja ilmalikkusest, kui nad istusid inspireeritud misjonäride, õpetajate ja juhtide jalge ees. Vaim võis kergesti läbistada nende pehmet ja puhast südant.

Tänapäeval on lood teised, sest mõned teie õpilased on juba enne teie tundi jõudmist nakatunud pornograafiast ja ilmalikkusest.

Vaid ühe põlvkonna eest piirdus meie noorte juurdepääs Kiriku ajaloo, õpetuse ja tavade kohta käivale infole Kiriku trükitud materjalidega. Vähesed õpilased puutusid kokku alternatiivsete tõlgendustega. Enamik meie noortest elas kaitstud elu.

Meie õppekava oli tol ajal küll heatahtlik, kuid ei valmistanud õpilasi ette tänaseks päevaks – päevaks, mil õpilastel on kohene juurdepääs pea kõigele Kirikuga seotule ja seda igast võimalikust vaatenurgast. Tänapäeval võib see, mida nad näevad oma mobiiliseadmetes, olla nii usku hävitav kui ka usku edendav. Paljud meie noored on rohkem tuttavad Google’iga kui evangeeliumiga, rohkem ühel lainel interneti kui inspiratsiooniga ja rohkem seotud Facebooki kui usuga.

Nende väljakutsete valgel kiitis haridusnõukogu hiljuti heaks seminariinitsiatiivi nimega Kuldõpetus. Tuginedes juba järeleproovitud kuldsalmidele, keskendub see initsiatiiv sellele, et suurendada ja tugevdada meie õpilaste usku Jeesusesse Kristusesse ning kindlustada neid suurema võimega elada evangeeliumi järgi ja rakendada seda oma elus. Toetudes pühakirjadele ja prohvetite sõnadele, õpivad nad, kuidas tegutseda usus Kristusesse, saada vaimseid teadmisi ja mõista Tema evangeeliumi. Ja neil on võimalusi õppida, kuidas rakendada Kristuse õpetusi ja evangeeliumi põhimõtteid nendes küsimustes ja katsumustes, mida nad iga päev oma eakaaslaste seas ja sotsiaalmeedias näevad ja kuulevad.

See initsiatiiv on inspireeritud ja ajakohane. Sel saab olema imeline mõju meie noortele. Kuid Kuldõpetuse ja kõikide teiste KHSi õppeprogrammide edu sõltub suures osas teist.

Millised on nende katsumustega silmitsi seistes KHSi õpetajate võimalused ja kohustused 21. sajandil? Muidugi peate te armastama Issandat, Tema Kirikut ja oma õpilasi. Peate samuti jagama puhast tunnistust siiralt ja sagedasti. Lisaks sellele vajavad teie õpilased rohkem kui ühelgi teisel ajal meie ajaloos õnnistusi, mis tulevad õpetusliku ja ajaloolise konteksti ja sisu õppimisest uurimise ja usu kaudu, mida saadab puhas tunnistus, et nad võiksid kogeda küpset ja kestvat pöördumist evangeeliumisse ja elukestvat pühendumist Jeesusele Kristusele. Küpse ja kestev pöördumine tähendab seda, et nad „püsivad paadis ja hoiavad kinni” kogu elu jooksul.⁷

Et teie mõistaksite pühakirjade ja meie ajaloo õpetuslikku ning ajaloolist sisu ja konteksti, peate te vastavalt Issanda juhatusele uurima „parimatest raamatutest”. „Parimad raamatud” on pühakirjad, kaasaja prohvetite ja apostlite õpetused ning parimad VAP õpetlaste tööd. Oma usinate püüdluste kaudu uurimise ja usu kaudu õppida võite aidata oma õpilastel õppida oskusi ja hoiakuid, mis on vajalikud, et tunda ära usaldusväärset infot, mis neid tõstab, ja pooltõdesid ja õpetuse, ajaloo ja tavade väärtõlgendusi, mis neid muserdavad.

Õpetage neile, milliste katsumustega nad silmitsi seisavad, kui toetuvad igavikulise tähtsusega küsimustele vastuste saamisel internetile. Tuletage neile meelde, et Jaakobus ei öelnud „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see guugeldagu!”.⁸

Targad inimesed ei toetu internetile, et emotsionaalseid, vaimseid ja füüsilisi terviseprobleeme diagnoosida, eriti kui need probleemid on eluohtlikud. Selle asemel otsivad nad terviseekspertide abi, nende abi, kel on litsents tunnustatud meditsiini- ja riiklikelt nõukogudelt. Ja isegi siis otsivad arukad inimesed veel teist arvamust.

Kui see on arukas tegevus emotsionaalsete, vaimsete ja füüsiliste terviseprobleemide puhul, siis on see veelgi tähtsam meie igavest elu puudutavate küsimuste puhul. Kui miski võib potentsiaalselt ähvardada meie vaimset elu, meie kõige kallimaid peresuhteid ja meie liikmelisust kuningriigis, peaksime otsima abi hoolitsevatelt ja ustavatelt Kiriku juhtidelt. Ja kui vajalik, peaksime paluma abi inimestelt, kellel on vastav akadeemiline haridus, kogemus või kes on ala eksperdid.

Mina teen just seda, kui ma ei suuda ise leida vastust oma küsimusele. Ma otsin abi oma vendadelt Kaheteistkümne Kvoorumist ja teistelt, kes on Kiriku ajaloo ja õpetuse alal eksperdid.

Oma õpilaste pere välja arvatud, peaksite teie olema ühed esimesed inimesed, kes tutvustavad neile usaldusväärseid allikaid teemadel, mis võivad olla vähem tuntud või vastuolulised, nii et teie õpilased võrdleks kõike, mida nad hiljem kuulevad või loevad, sellega, mida te olete neile juba rääkinud.

Te teate, et me vaktsineerime oma armsaid misjonäre, enne kui saadame nad misjoniväljale, et kaitsta neid kahjulike või isegi eluohtlike haiguste eest. Samamoodi palun, enne kui te oma õpilased maailma saadate, vaktsineerige neid ustava, mõtterikka ja täpse tõlgendusega meie evangeeliumi õpetusest, pühakirjadest, meie ajaloost ja teemadest, mida tihti valesti mõistetakse.

Et nimetada vaid mõned nendest teemadest, mis on vähem teada või vastuolulised, siis ma mõtlen nende all teemasid, nagu mitmenaisepidamine, nägijakivid, erinevad ülestähendused esimesest nägemusest, Mormoni Raamatu ja Aabrahami raamatu tõlkeprotsess, sooga seotud teemad, rass ja preesterlus või Taevane Ema.

Püüdlused meie noori vaktsineerida langevad tihti teie kanda, KHS-i õpetajad. Neid asju silme ees hoides leidke aega, et mõtiskleda oma võimalustele ja kohustustele.

Kiriku juhid tänapäeval on täiesti teadlikud piiramatust juurdepääsust infole ja me teeme erakordseid jõupingutusi, et taastamise õpetusi õiges kontekstis ja õigesti mõistetaks. Üks hea näide nendest püüdlustest on 11 evangeeliumi teemade (Gospel Topics) esseed veebilehel LDS.org, mis annavad tasakaaluka ja usaldusväärse tõlgenduse vastuolulistest ja vähe tuntud Kirikuga seotud teemadest.

On tähtis, et te oleksite nende esseedega põhjalikult tuttav. Kui teil on nende kohta küsimusi, siis palun küsige kelleltki, kes on neid uurinud ja neid mõistab. Teisisõnu, „otsige teadmisi just nimelt õppimise ja samuti usu kaudu”, kui te nende esseede sisuga põhjalikult tutvute.

Te peaksite olema samuti tuttavad veebilehega Joseph Smith Papers (Joseph Smithi kirjutised) ja Kiriku ajaloo osaga lehel LDS.org ning teiste ustavate VAP õpetlaste kirjutistega.

Meie püüdlused muuta evangeelium läbipaistvamaks ja vaktsineerida mõtestatud õpetuse ja ajaloo uurimise kaudu, millele on lisatud leegitsev tunnistus, on parim vastumürk aitamaks õpilastel küsimusi, kahtlusi ja usukriisi, millega nad praegusel infoajastul võivad silmitsi seista, vältida või nendega toime tulla.

Kui teie, õpetajad, annate oma osa, et mõista meie ajalugu, õpetust ja tavasid – paremini kui te neid praegu teate –, olete valmis tulevikus andma mõtterikkaid, hoolikaid ja inspireeritud vastuseid oma õpilaste küsimustele.

Üks viis teada, mis küsimused on teie õpilastel, on neid tähelepanelikult kuulata.

Meie esimene väike tütar, kui ta oli viiene, ronis mulle sülle, kui ma ajalehte lugesin. Ta jutustas mulle midagi, mis oli tema jaoks oluline, ja mina ei pööranud talle tähelepanu. Nii ta siis tõstis oma käed, tõmbas ajalehe eest, võttis minu näo enda kätesse, vaatas mulle otse silma ja ütles: „Issi, sa ei kuula mind?” Tal oli õigus – ja mina käitusin valesti teda mitte kuulates. Kõik head õpetajad peavad olema head kuulajad.

Lisaks oma õpilase kuulamisele innustage neid kas tunnis või eraviisiliselt teilt mistahes teema kohta küsimusi küsima.

Üks kõige tähtsam küsimus, mida teie õpilased küsida võivad, on „Miks?”.

Kui seda esitatakse siira sooviga midagi mõista, on „Miks?” suurepärane küsimus. See on küsimus, mida misjonärid tahavad, et kirikuga tutvujad neilt küsiksid. Miks me oleme siin? Miks juhtuvad halvad asjad heade inimestega? Miks me peame palvetama? Miks me peame Kristust järgima? Tihti viivad just miks-küsimused inspiratsiooni ja ilmutuseni. Meie Taevase Isa päästmisplaani mõistmine vastab enamikule miks-küsimustest. Ma räägin sellest mõne hetke pärast pikemalt.

Tahaksin teha viimase märkuse küsimustele vastamise kohta. On tähtis õpetada oma õpilastele, et kuigi evangeelium pakub mitmeid, kui mitte kõiki vastuseid elu kõige tähtsamatele küsimustele, siis mõnele küsimusele ei leia me vastust surelikkuses, sest meil puudub vajalik info, et korralikult vastata. Nagu me õpime Jaakobilt: „Vaata, suured ja imepärased on Issanda tööd. Kui läbiuurimatud on tema saladuste sügavused; ja on võimatu, et inimene võiks välja uurida kõik tema teed. Ja ükski inimene ei tea tema teid muidu, kui et see oleks talle ilmutatud.”⁹

Nüüd mõni hoiatussõna. Palun mõistke, et võite hakata uskuma, nagu paljud teie õpilased usuvad, et olete pühakirjade, õpetuse ja ajaloo ekspert. Hiljutine uuring näitas, et „mida rohkem inimesed arvavad end mingi teema kohta teadvat, seda tõenäolisemalt oletavad nad, et mõistavad rohkem, kui nad tegelikult teavad, isegi kuni selleni välja, et jagavad teadmistena valesid fakte ja väljamõeldud infot”.¹⁰

Seda teatakse kui „teadmiste näitamist” ja seda kiusatust peavad KHS-i õpetajad vältima. Täiesti vabalt võib öelda „ma ei tea”. Kuid kui te olete seda öelnud, on teil vastutus leida parim vastus oma õpilaste siirastele küsimustele.¹¹

Las ma hoiatan teid, et te õpilasi õpetades ja nende küsimustele vastates ei levitaks usku edendavaid, kuid alusetuid kuulujutte või ajast ja arust selgitusi meie mineviku õpetusest ja tavadest. On alati arukas uurida elavate prohvetite ja apostlite sõnu; hoida end kursis Kiriku ajakohaste teemadega, eeskirjadega ja avaldustega veebilehtede mormonnewsroom.org ja LDS.org kaudu ja lugeda tunnustatud, sügavmõtteliste ja ustavate viimse aja pühadest õpetlaste teoseid tagamaks, et te ei õpeta asju, mis pole õiged, mis on aegunud või veidrad.

„Teadmiste näitamise” uuringu autorid märkisid, et „eriti isehakanud ekspertide kalduvused teadmisi näidata võivad pärssida nende inimeste tahet ise ennast harida valdkondades, mille alal nad ennast teadjaks peavad”.

BYU asedekaan täheldas: „Mingis valdkonnas eksperdiks olemine võib olla väga virgutav, kui õpilased ja kolleegid sinu iga sõna hoolega kuulavad. Kuid ilma sügava pühendumiseta jätkuvale õppimisele saavad meist teadmiste näitamise ohvrid ja kellelegi ei meeldi kõiketeadjad.”¹²

Ma kordan president Hinckley hoiatust: „Me ei või olla küllalt ettevaatlikud. Me peame jälgima, et me rajalt kõrvale ei kalduks.”¹³

Lisaks elukestvaks õppijaks saamisele peate tegema alati oma isiklikus elus neid asju, mis aitavad Pühal Vaimul teie sees töötada. Need asjad tähendavad igapäevast siirast palvetamist, ustavat paastumist, regulaarset pühakirjade ja elavate prohvetite sõnade uurimist ja nende üle mõtisklemist, hingamispäeva rõõmuks muutmist, alandlikult sakramendi võtmist ja alati Päästja meeles pidamist, nii tihti kui võimalik templis teenimist ja lõpuks abivajajate, vaeste ja üksildaste abistamist – nii nende, kes on lähedal, kui ka teiste, kes on kogu maailmas.

Et korrakohaselt oma võimalusi ja kohustusi täita, mu kallid kaasõpetajad, peate te ise elama oma õpetuste järgi.

Otsige julgelt nõu ja juhatust nendelt, keda te usaldate – abikaasalt, preesterluse juhilt või ülevaatajalt. Küsige neilt, kuidas te saate oma isiklikul jüngrirajal areneda. See on eriti tähtis põhikohaga töötajatele, neile, keda toetatakse Kiriku püha kümniserahaga. Te peate vältima kõike, mis peletab eemale Vaimu.

Lisaks soovitan ma teil teha endaga isiklik vestlus ja vaadata kirjakohti 2. Nefi 26:29–32, Alma 5:14–30 ja Õpetus ja Lepingud 121:33–46. Need aitavad identifitseerida kiusatusi, millega me kõik võime silmitsi seista. Kui miski teie elus peab muutuma, siis otsustage seda muuta.

Vältige kiusatust oma kaasteenijate motiivides kahelda. Selle asemel vaadake sügavale iseenda südamesse, teie enda soove ja motiive. Ainult siis võib Päästja muuta teie südant ja joondada teie soovid ja motiivid enda omadega.

Kasvav põlvkond peab teadma ja mõistma Jumala päästmisplaani, selle omaks võtma ja selles osalema. Plaani mõistmine annab neile jumalikku kaemust, mille kaudu näha ennast kui Jumala poega või tütart, mis annab läätse, mille kaudu võib mõista peaaegu igat Kiriku õpetust, tava ja eeskirja.

Tänapäeva KHS-i õpetajana peate te võtma omaks võimaluse ja kohustuse õpetada 21. sajandi noortele õigeid põhimõtteid Jumala plaani kohta, sealhulgas jumalikult seatud abielu õpetus ja pere roll, nagu need on defineeritud perekonna läkituses.¹⁴

Igavese abielu ja perekonna õpetus on Jumala õnneplaani oluline osa. See kaasab meie enda templis pitseeritud peret kui osa Taevase Isa igavesest perest selestilises kuningriigis. Kuna see on otseselt seotud Tema enda perega ja Tema enda vaimulastega, õpetatakse meile esimeses Moosese raamatus, et „ta lõi tema meheks ja naiseks” ning Ta käskis isa Aadamat ja ema Eevat: „Teid saagu palju [ja] täitke maa.”¹⁵

On öeldud, et õnneplaan algab ja lõppeb perega. Tõepoolest, pere algus oli surelikkusele eelnevas elus, kus me elasime meie Taevaste Vanemate peres. Ja lõpuks, perekondlikud kohustused ja armastavad suhted mitte ainult ei jätku, vaid lähevad edasi soojätkamise protsessi kaudu.¹⁶

See punkt, mis seda kõike ühendab – millest sõltuvad Jumala plaan ja meie igavene saatus ja mis on kõige muu pöördepunktiks –, on meie Päästja Jeesus Kristus. Tema lepitav ohverdus teeb võimalikuks kõik asjad, sealhulgas – kuid mitte ainult – armastav, hooliv ja igavene abielu ja pere.

Issand õpetab meile, et ükski vallaline inimene, vaatamata tema enda isiklikule õigemeelsusele, ei või saada kõike, mis Taevasel Isal oma laste jaoks on. Üksik inimene on vaid võrrandi üks pool ega saa elada selestilise kuningriigi kõrgeimas astmes.¹⁷

Teie õpilased peavad mõistma, et surelikkuse eesmärk on saada rohkem Jumala-sarnaseks, saades füüsilise keha, kasutades valikuvabadust ja võttes endale rolle, mis varasemalt kuulusid ainult Taevastele Vanematele – mehe, naise ja vanemate rolle.

Prohvetid on kinnitanud, et kõik, kes on väärilised ja kes toetuvad Jeesusele Kristusele, kuid ei ole saanud pitseeritud abikaasaga või saanud lapsi selles elus, võivad saada need võimalused järgmises elus.

Õpetage meie noortele, et Issanda Kirikus on kõigile ruumi kummardada, teenida ja kasvada koos evangeeliumi vendade ja õdedena. Tuletage neile meelde, mida õpetas Lehhi, et Jumala eesmärgi ja lootuse kõikide Tema laste suhtes võib kokku võtta järgmiselt: „Aadam langes, et inimesed võiksid olla, ja inimesed on, et nad võiksid tunda rõõmu.”¹⁸

Taevane Isa soovib, et me aktsepteeriksime Tema abielu definitsiooni ja kuuletuksime Tema esimesele käsule „teid saagu palju [ja] täitke maa” – mitte ainult et täita Tema plaani, vaid samuti et leida rõõmu, mida Tema plaan on loodud tooma Tema poegadele ja tütardele.

Kiriku liikmed ei ole ainsad, kes selle põhimõtte ära tunnevad. New York Timesi ajakirjanik David Brooks täheldas: „Inimeste elujärg ei parane, kui neile antakse maksimaalselt isiklikku vabadust teha, mida nad ise tahavad. Nende elujärg paraneb, kui neil lasuvad kohustused, mis on suuremad nende isiklikest valikutest – kohustused pere, Jumala, elukutse ja riigi ees.”¹⁹

Kiriku õpetajatena aidake meie noortel saada selge arusaam Jumala õnneplaanist, mille kaudu tuleb Tema lastele tõeline rõõm. Aidake neil seda teada, see vastu võtta, selles osaleda ja seda kaitsta. Minu neljakümneaastase üldjuhi kogemuse juures olen ma mures suure hulga meie Kiriku liikmete pärast, nii noorte kui vanemate pärast, kes lihtsalt ei mõista plaani nende igavikulise ja jumaliku tuleviku jaoks.

Seega, mu kaasõpetajad, me peaksime otsima ja väärtustama neid võimalusi selgitada, nii õpetuslikult kui vaimselt, miks me usume, et teadmine Jumala suurest õnneplaanist vastab enamikule miks-küsimustest, mida võidakse küsida. Kui me väljendame oma usku surelikkusele eelnevasse elusse, kus me elasime Taevase Isa ja Taevase Ema vaimulastena, võimaldab see meil selgitada, mis see maa loodi. Üks sureliku elu tähtis eesmärk on, et me võime ise jäljendada seda perekogemust, ainult et seekord vanematena, mitte ainult lastena. Väärtustage oma põhiarusaamu meie Taevase Isa igavese õnneplaani õpetusest ja eesmärgist. Ja jätkake selle õpetamist.

Lõpetuseks ja kokkuvõtteks: Vanem Kim B. Clarki kommentaaridest varem täna õhtul õppisime, et te olete Jumala lähetatud õpetajad, täis usku, lootust, alandlikkust ja armastust.²⁰

Punktid, mida mina teiega jagasin, on järgmised:

Õpetage õpilastele, kuidas panna uurimise ja usu kaudu õppimine kokku puhta tunnistusega. Õpetage neid püsima paadis ja hoidma kinni.
Õpetage õpilasi omama kontrolli oma mobiiliseadmete üle ja keskenduma olema rohkem ühenduses Püha Vaimu, mitte internetiga.
Vaktsineerige õpilasi Jeesuse Kristuse evangeeliumis leiduvate päästmisplaani tõdedega.
Õppige selgeks Gospel Topicsi (evangeeliumi-teemaliste) esseede sisu.
Pidage meeles, et „Miks?” võib olla hea küsimus, mis viib evangeeliumi mõistmiseni.
Ärge püüdke näidata oma teadmisi ja ärge kartke öelda „ma ei tea”.
Saage elukestvateks õppijateks.
Otsige nõu ja juhatust neilt, keda te usaldate.
Kaaluge endaga isikliku vestluse pidamist, et vaadata üle oma vaimset ettevalmistust, usinust ja efektiivsust.
Õpetage, et õnneplaan algab ja lõppeb perega. Hoidke päästmisplaani alati meeles.
Õpetage, et abielu ja pere toovad kauakestvat rõõmu.
Pidage meeles, et õppimise sidumine uurimise, usu ja puhta tunnistusega toob endaga tõelise, pikaaegse ja kestva pöördumise.
Üle kõige on meie vaimseks tugevuseks ja kasvuks oluline tugev usk Issanda Jeesuse Kristuse lepitusse.

Nüüd, mu armsad kaasõpetajad, õnnistagu Jumal teist igaühte. Et teie koormad kergeneksid, ükskõik millised need on. Et te võiksite leida rõõmu ja rahu, mis tuleb teadmisest, et teie õpetuse kaudu olete puudutanud üht elu, olete tõstnud ühte Taevase Isa lastest tema teekonnal, et Ta võiks kord taas teda emmata. Ma jätan teile oma tunnistuse, et meil on Jeesuse Kristuse igavese evangeeliumi täius, nagu see taastati prohvet Joseph Smithi kaudu. Evangeeliumi täius on meie käes. Me peame saama selle enda meelde ja südamesse ning õpetama seda väega. Minu alandlik palve ja õnnistus on, et Jumal õnnistaks meist igaühte. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

© 2016. Kõik õigused kuuluvad Intellectual Reserve Inc᾽ile. Inglisekeelse originaali heakskiit: 12/15 Tõlke heakskiit: 12/15 Originaali pealkiri „The Opportunities and Responsibilities of CES Teachers in the 21st Century.” Estonian. PD60001102 124