Korduma kippuvate küsimuste lisa

Jah. Piiskop on juhtiv ülempreester ja annab juhatust ja nõu teistele juhtidele koguduses” (vt Handbook 1, 2.1.1). Ta vaatab üle ja kiidab heaks teenimisülesanded. Piiskopi juhatusel jätkab koguduse nõukogu oma olulist rolli, et aidata inimestel suurendada tunnistust, saada päästvaid talitusi, pidada lepinguid ja saada Jeesuse Kristuse pühitsetud järgijateks (vt Handbook 2, 4.4). Tugevdatud vanemate kvoorum ja Abiühing – mida esindavad nende juhatajad, kes on koguduse nõukogu liikmed – suurendavad selle nõukogu efektiivsust.

Need vennad on oma koguduse vanemate kvoorumi liikmed.

Ei! Ülempreestrid, kes teenivad vaia harukoguduse juhatuses, ei ole ülempreestrite kvoorumi liikmed. Ülempreestrite kvoorumi liikmed on ainult need, kelle kutse vaiajuhatuses, piiskopkonnas, kõrgemas nõukogus ja teeniva patriarhina nõuab, et nad oleksid ülempreestrid.

Ei. Vanemad, kes teenivad piiskopkonnas, ei ole ülempreestrite kvoorumi liikmed.

Jah. Nende kohustuste osana peaksid vanemate kvoorumi juhatused vestlema kvoorumi liikmetega seoses kõigi preesterluse kohustustega – sealhulgas preesterluse hoidja, tema abikaasa ja pere heaolu – vähemalt üks kord aastas. Neid vestlusi võib pidada kogu aasta jooksul. Seda vestlust ei peaks pidama teenimisvestluse ajal, mille ajal mõlemad kaaslased kohal viibivad.

Vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatused võivad vastavalt vajadusele organiseerida liikmeid appi töö tegemisel. Näiteks võivad nad kutsuda liikmeid juhatama ja abistama sellistes töödes nagu teenimistöö, templi- ja pereajalootöö, evangeeliumi jagamine ja hoolekanne.

Jah. Kirjakoha Õpetus ja Lepingud 107:89 vaimus, kui koguduses on ebatavaliselt suur arv aktiivseid Melkisedeki preesterluse hoidjaid, võivad juhid organiseerida rohkem kui ühe vanemate kvoorumi. Sellisel juhul peaks igas kvoorumis valitsema mõistlik tasakaal seoses vanuse, kogemuse, preesterluse ameti ja tugevusega. Sarnased põhimõtted käivad ka Abiühingu kohta.

Piiskopi ehk koguduse juhtiva ülempreestri juhatusel määravad nende koguduse vanemate kvoorum ja Abiühing ülempreestrite kvoorumi liikmetele ja nende peredele teenivad vennad ja õed.

Kuna vaiajuhatused ja piiskopkonnad vastutavad kõikide vaia ja koguduse liikmete eest, siis ei määrata neid vendi üldjuhul teenima teatud inimesi või peresid. Kõrgema nõukogu liikmed ja tegutsevad patriarhid võib vastavalt kohalikele oludele määrata teenivateks vendadeks. Seda otsustab vaiajuhataja. Kui neid määratakse, siis teeb seda nende vanemate kvoorumi juhataja nende koguduse piiskopi juhatusel.

Lisaks teistele tähtsatele kohustustele, nagu juhtiv ülempreester ja Iisraeli kohtumõistja, on piiskoppidel ja nende nõuandjatel kohustus noorte eest hoolitseda. Õpetus ja Lepingud 107:15 ütleb: “Piiskopkond on selle [Aaroni] preesterluse juhatus ja ta hoiab selle võtmeid ehk volitust.” Käsiraamatus Handbook 1 osas 2.2 öeldakse: „Piiskopkonna liikmed vaatavad koguduse noorte meeste ja noorte naiste üle ja hoolitsevad nende eest.”

Samamoodi on vaiajuhataja kui vaia juhtiv ülempreester „vaia peamine vaimne juht” (vt Handbook 1, 1.1) ja „juhatab päästmistööd” (vt Handbook 1, 1.1.2).

Ei. Juhatajal on kaks nõuandjat. Kui juht leiab, et tal on vaja rohkem abi, siis võivad nad pidada nõu oma piiskopiga, et kutsuda üks teenimise sekretär (või rohkem). Need teenimise sekretärid võivad näiteks aidata leppida kokku aegu teenimisvestlusteks ja valmistada ette teenimise kvartaliaruannet.

Teenimise koordinaatorite ja teenimise ülevaatajate rollid on kaotatud. Inimesed, kes on kutsutud nendesse rollidesse, tuleks vabastada.

Teenimisvestluseid viib läbi iga vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatuse liige. Isegi suurtes kogudustes on need vestlused juhtidele jõudumööda, kui iga juhatuse liige iga nädal mõne vestluse teeb. Teenimisvestlused ei pea olema pikad, et olla efektiivsed.

Teenimisvestlusi võib ja peaks pidama kogu kvartali jooksul – nendega ei peaks ootama kvartali lõpuni. Kui juhid teevad vestlusi regulaarselt, siis näevad nad, et suudavad täide saata teenimise vaimseid ja ajalikke eesmärke.

Jah. Juhised hiljutises dokumendis „Preventing and Responding to Abuse” (väärkohtlemise ärahoidmine ja sellele reageerimine) lubab määrata noori teenima täiskasvanute teenimiskaaslastena. Teenimist ei peeta ürituseks ega tunniks, millele juhendis viidatakse.

Juhid peaksid olema arukad noori teenimiskaaslasteks määrates. Täiskasvanud kaaslased peaksid vältima olukordi, mida võiks vääriti mõista. Nad peaksid vältima isoleeritud üks ühele olukordi, et noortel oleks turvaline ja rahuldust pakkuv teenimiskogemus. Lisaks peaks olema arukas ja mitte määrama noori teenima rasketes oludes peresid.

Vesta neide ja loorbereid võib kutsuda teenima. Lapsevanemad ja juhid peavad nõu iga noore naisega, ja kui ta suudab ja soovib teenida, siis võib talle anda teenimisülesande. Noored naised teenivad Abiühingu õdede kaaslastena.

Piiskopi heakskiidul teavitab Abiühingu juhatuse liige vesta neide ja loorbereid nende teenimisülesannetest. Piiskopi heakskiidul teavitab vanemate kvoorumi juhataja õpetajaid ja preestreid nende teenimisülesannetest.