2015
ʻOku Mau Tui ki he Loto Fakatōkilaló
ʻAokosi 2015


Ko e Meʻa ʻOku Mau Tui Ki Aí

ʻOku Mau Tui ki he Loto Fakatōkilaló

“ʻOku lahi ange e ilifia ʻa e loto hīkisiá ki he fakamaau ʻa e tangatá, ʻi he fakamaau ʻa e ʻOtuá. ʻOku mamafa ange ʻKo e hā ha fakakaukau ʻa e kakaí kiate aú?ʻ ʻi he ʻKo e hā ha fakakaukau kiate au ʻa e ʻOtuá?’” —Palesiteni Ezra Taft Benson

ʻI he taimi ʻoku tau hoko ai ko e kau mēmipa ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisí, ʻoku tau fuakava ke tau manatu maʻu ai pē kiate Ia, toʻo kiate kitautolu Hono huafá, mo tauhi ʻEne ngaahi fekaú (vakai ki he T&F 20:77). ʻOku taʻofi kitautolu ʻe ha faʻahinga faiangahala pē mei hono tauhi ʻo e fuakava ko ʻení, ka ʻoku ʻi ai ʻa e angahala ʻe taha, ʻoku mahulu hake ʻi hono toé, ʻoku fie maʻu ke tau fakaʻehiʻehi mei ai koeʻuhí te ne tākiekina kitautolu ki ha ngaahi meʻa lahi ange: ko e loto-hīkisiá.

Naʻe akonaki ʻa Palesiteni ʻEselā Tafu Penisoni ʻo pehē, “ʻOku lau ʻe hatau tokolahi ʻa e hīkisiá ko e siokita, ʻulu-pupula, pōlepole, fieʻeiki, pe ko e anga fiemeʻa (1899–1994). “Ko e ngaahi meʻá ni kotoa ko e ngaahi ʻelemēniti ia ʻo e faiangahalá, ka ʻoku pulia hono mafú pe ʻelitó.” Naʻá ne pehē “ko e tefitoʻi fōtunga ʻo e hīkisiá ko e loto tāufehiʻá [tāufehiʻa pe fakafetau]—tāufehiʻa ki he ʻOtuá mo hotau kāingá.”1

Ko e taimi ʻoku tau fakafetau ai ki he ʻOtuá “ʻoku fai ia ʻi he laumālie ‘ke fai hoku lotó kae ʻikai ko ho finangaló.’ … He ʻikai lava ke tali ʻe he loto hīkisiá e mafai ʻo e ʻOtuá ke faituʻutuʻuni ange ki heʻenau moʻuí. … ʻOku fakaʻamu ʻa e kau hīkisiá ke mokoi ange e ʻOtuá ki honau lotó. ʻOku ʻikai ke nau tokanga kinautolu ke liliu ʻenau ngaahi fakakaukaú ke tatau mo e finangalo ʻo e ʻOtuá.”2

ʻOku hāsino [ʻa e tāufehiʻa ki hotau kāingá] ʻi ha ngaahi founga kehekehe, hangē ko e loto fakamāú, ngutu laú, fakaangá, lāungá, fakamole noaʻiá, loto meheká, mānumanú, taʻofi ʻo e fakahoungaʻi mo e fakahikihiki naʻá ne mei hiki hake ha tahá, pea mo e loto taʻe-fie-fakamolemolé mo e loto meheká.”3

ʻOku fakangatangata ʻe he hīkisiá ʻetau fakalakalaká, fakalaveaʻi hotau ngaahi vā fetuʻutakí pea fakangatangata ʻa e ngāue tokoni ʻoku tau faí. Naʻe fokotuʻu mai ʻe Palesiteni Penisoni ʻa e founga ke fakaleleiʻi ʻaki ʻa e hīkisiá, ʻa ia ko e loto-fakatōkilalo—angamalū, fakavaivai. Ko e loto-mafesifesi mo laumālie fakatomala.”4 Naʻá ne akoʻi mai “ʻoku tali ʻe he loto fakatōkilaló ʻa e finangalo ʻo e ʻOtuá—ke manavahē ki Heʻene ngaahi fakamāú pea tali e ngaahi fie maʻu ʻa kinautolu ʻoku tau feohí. … Tau fili muʻa ke loto fakatōkilalo.5

ʻOku fakahaaʻi ʻe he ngaahi tā fakatātā ko ʻení ha ngaahi founga te tau lava ai ʻo fili ke tau loto-fakatōkilalo.

ʻĪmisi
Product Shot from August 2015 Liahona

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Ngaahi Akonaki ʻa e Kau Palesiteni ʻo e Siasí: ʻEselā Tafu Penisoni (2014), 270.

  2. Ngaahi Akonakí: ʻEselā Tafu Penisoni, 271.

  3. Ngaahi Akonakí: ʻEselā Tafu Penisoni 274.

  4. Ngaahi Akonakí: ʻEselā Tafu Penisoni 277.

  5. Ngaahi Akonaki: ʻEselā Tafu Penisoni, 267, 278.

ʻE lava ke tau fakahaaʻi ʻa e loto-fakatōkilaló ʻi hono:

Maʻu ha faleʻi mo ha fakatonutonu.

Fai ha Tokoni Taʻesiokita.

Ngāue fakafaifekau.

Fai e ngāue hisitōlia fakafāmilí mo ʻalu tuʻo lahi ange ki he temipalé.

Lotu ʻi he loto fakamātoato moʻoni.

Mei he Ngaahi Akonaki ʻa e Kau Palesiteni ʻo e Siasí: ʻEselā Tafu Penisoni (2014), 267–71.

Ngaahi tā fakatātā ʻa David Habben