Tulge Kristuse juurde – elage viimse aja pühadena

Suur tänu vanem Soares sinu vägeva ja prohvetliku tunnistuse eest Mormoni Raamatust. Hiljuti oli mul harukordne võimalus hoida käes Mormoni Raamatu käsikirja originaali ühte lehte. Sellele konkreetsele lehele olid esimest korda sel ajajärgul pandud kirja Nefi julged sõnad: „Ja sündis, et mina, Nefi, ütlesin oma isale: Ma lähen ja teen seda, mida Issand on käskinud, sest ma tean, et Issand ei anna inimlastele ühtegi käsku ilma, et ta valmistaks neile tee, et nad võiksid täide saata seda, mida ta neil käsib.”¹

Kujutis

Mormoni Raamatu originaalkäsikirja leht

Lehte käes hoides tundsin ääretut tänutunnet 23-aastase Joseph Smithi püüdluste eest, kes tõlkis Mormoni Raamatu „Jumala anni ja väega”.² Samuti olin tänulik noore Nefi sõnade eest, kellel paluti täita väga raske ülesanne tuua Laabani käest ära vaskplaadid.

Nefi teadis, et kui ta keskendub jätkuvalt Issandale, saadab teda selle tegemisel edu, mida Issand tal teha käskis. Ta jäi kogu elu jätkuvalt Päästjale keskendunuks, kuigi ta kannatas kiusatusi, füüsilisi katsumusi ja isegi mõni tema perekonnast reetis ta.

Nefi teadis, kelle peale ta võib loota.³ Peagi pärast hüüet „Oo, milline armetu inimene ma olen! Jah, mu süda on kurb mu liha pärast”⁴ kuulutas Nefi: „Mu Jumal on olnud mu tugi; ta on juhtinud mind läbi minu kannatustest kõnnumaal; ja ta on hoidnud mind suure sügavuse vete peal.”⁵

Kristuse järgijatena ei puudu meie elust probleemid ja katsumused. Meilt nõutakse sageli, et teeksime raskeid asju, mis üksinda üritamise puhul käiksid üle jõu ja mille teostamine oleks ehk võimatu. Kui võtame vastu Päästja kutse „tulge minu juurde”,⁶ annab Ta meile tuge, tröösti ja rahu, mida vajame, nagu ta andis Nefile ja Josephile. Me võime isegi oma raskemate katsumuste ajal tunda Tema armastuse sooja embust, kui Teda usaldame ja kuuletume Tema tahtele. Me võime kogeda rõõmu, mis saab osaks Tema ustavatele jüngritele, sest „Kristus on rõõm”.⁷

2014. aastal põhimisjonil teenides sai meie perele osaks sündmuste ootamatu pööre. Rulaga järsust künkast alla sõites meie noorim poeg kukkus ja sai eluohtliku ajutrauma. Seisundi halvenedes kiirustasid meditsiinitöötajad temaga erakorralisele operatsioonile.

Põlvitasime perega täiesti tühjas haiglapalatis ja valasime Taevase Isa ees välja kõik, mis südamel. Sel segadust tekitaval ja haiget tegeval hetkel tundsime oma Taevase Isa armastust ja rahu.

Me ei teadud, mida tulevik toob, ega seda, kas näeme oma poega veel elusana. Me teadsime kaljukindlalt, et tema elu on Jumala kätes ja et tulemused on igavikulisest vaatenurgast head nii talle kui ka meile. Vaimu anni kaudu olime valmis vastu võtma ükskõik millist lõpplahendust.

See ei olnud lihtne! Õnnetuse tagajärjel viibisime kaks kuud haiglas, samal ajal kui vastutasime rohkem kui 400 põhimisjonäri eest. Meie poega tabas tõsine mälukaotus. Tema tervenemise juurde kuulusid aeganõudvad ja rasked füüsilised, kõne taastamise ja igapäevaoskustega seotud teraapiaseansid. Probleemid jäid, kuid aja jooksul oleme olnud ime tunnistajad.

Me mõistame väga hästi, et mitte iga katsumus, millega silmitsi seisame, ei lõppe meie soovitud tulemusega. Kuid kui keskendume jätkuvalt Kristusele, tunneme rahu ning näeme Talle sobival ajal ja moel Jumala imesid, olgu need millised tahes.

Tuleb ette aegu, mil me pole mingilgi moel suutelised nägema, kuidas antud olukord võiks hästi lõppeda ja võime isegi Nefi-sarnaselt öelda: „Mu süda on kurb mu liha pärast.”8⁸ Võib tulla ette aegu, mil saame loota üksnes Jeesusele Kristusele. Milline õnnistus on Talle loota ja Teda usaldada! Kristus on see, kes peab alati kinni oma lubadustest. Ta annab hingamise kõigile, kes Tema juurde tulevad.⁹

Meie juhid soovivad väga, et me kõik tunneksime rahu ja tröösti, mida leiame, kui usaldame Päästjat Jeesust Kristust ja keskendume Talle.

Meie elav prohvet, president Russell M. Nelson on Issanda nägemuse edasi andnud maailmale ja Kristuse Kiriku liikmetele. „Meie sõnum maailmale on lihtne ja siiras: me kutsume kõiki Jumala lapsi mõlemal pool eesriiet tulema nende Päästja juurde, võtma vastu püha templiõnnistused, tundma kestvat õnne ja saama igavese elu vääriliseks.”¹⁰

Kutsel tulla Kristuse juurde on viimse aja pühadele konkreetne tähendus. ¹¹ Päästja Kiriku liikmetena oleme teinud Temaga lepingud ja meist on saanud Tema vaimselt sündinud pojad ja tütred.¹² Samuti on meile antud võimalus töötada Issandaga, kutsudes teisi Tema juurde tulema.

Kristusega koos töötades peaksime kõige rohkem keskenduma oma kodus toimuvale. Tuleb aegu, mil pereliikmetel ja lähedastel sõpradel on probleeme. Maailma hääled ja võib-olla nende endi otsused võivad panna neid tões kahtlema. Peaksime tegema kõik meist oleneva, et aidata neil tunda nii Päästja kui ka meie armastust. Mulle meenub meie armastatud kirikulaul „Armastage üksteist”, mis õpetab meile: „Sellest kõik teavad, et te minu jüngrid, kui teil on arm üksteise vastu.”¹³

Armastades neid, kes tõe kahtluse alla seavad, püüab kogu rõõmu vaenlane panna meid tundma, et reedame neid, keda armastame, kui me jätkame ise evangeeliumi täiuse järgi elamist ja õpetame selle tõdesid.

Meie võimekus aidata teistel Kristuse juurde tulla või Kristuse juurde tagasi pöörduda oleneb suuresti meie enda isiklikust pühendumisest lepingurajal püsima jääda.

Kui meie tõeline soov on päästa neid, keda armastame, peame ise kindlalt Kristusega koos olema, võttes omaks Tema Kiriku ja Tema evangeeliumi täiuse.

Pöördudes tagasi Nefi loo juurde, teame, et Nefi komme Issandat usaldada oli tekkinud tema vanemate kombest usaldada Issandat ja nende eeskujust lepingutest kinni pidada. See on hästi välja toodud Lehhi nägemuses elupuust. Kui Lehhi oli maitsnud magusat ja rõõmu toovat puuvilja, vaatas ta ringi, et ehk ta leiab ka oma pere.¹⁴ Ta nägi Saariat, Sami ja Nefit seismas, „nagu nad ei teaks, kuhu neil tuleb minna”.¹⁵ Siis ütles Lehhi: „Ja sündis, et ma viipasin neile; ja ma ütlesin neile ka valju häälega, et nad tuleksid minu juurde ja sööksid vilja.”¹⁶ Pange palun tähele, et Lehhi ei lahkunud elupuu juurest. Ta jäi vaimselt Issandaga ja kutsus oma peret tulema sinna, kus tema oli, et vilja maitsta.

Vastane ahvatleb mõnda evangeeliumi rõõmust lahkuma, eraldades Kristuse õpetused Tema Kirikust. Ta tahab, et me usuksime, et me saame püsida kindlalt lepingurajal omaenda jõul, enda vaimsuse abil, Tema Kirikust eraldi.

Sel viimsel ajal taastati Kristuse Kirik selleks, et aidata Kristuse lepingulastel püsida Tema lepingurajal.

Me loeme Õpetuse ja Lepingute raamatust: „Vaata, see on minu õpetus – kes iganes parandab meelt ja tuleb minu juurde, see on minu kirik.”¹⁷

Kristuse Kiriku kaudu tugevdatakse meid pühade kogukonnana saadud kogemuste kaudu. Me kuuleme Tema prohvetite, nägijate ja ilmutajate kaudu Tema häält. Aga mis kõige tähtsam, Tema Kiriku kaudu saame osa Kristuse lepituse tähtsatest õnnistustest, mis saavad teoks üksnes pühades talitustes osalemise kaudu.

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on Kristuse Kirik maa peal, mis on taastatud sel viimsel ajal kõikide Jumala laste heaks.

Ma tunnistan, et kui me tuleme Kristuse juurde ja elame viimse aja pühadena, õnnistatakse meid lisaks suurel hulgal Tema armastuse, Tema rõõmu ja Tema rahuga. Nefi-sarnaselt võime teha raskeid asju ja aidata teistel teha sama, sest me teame, keda võime usaldada.¹⁸ Kristus on meie valgus, elu ja pääste.¹⁹ Jeesuse Kristuse nimel, aamen.