2010–2019
Tulge kuulake prohveti häält
Oktoober 2018


Tulge kuulake prohveti häält

Kui me oma elus elavate prohvetite häält kindlalt kuulame ja kuulda võtame, saame igavesed õnnistused.

Issand kuulutas Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku presidendist rääkides:

„Ja taas, ülempreesterluse ameti presidendi kohuseks on juhtida kogu kirikut ja olla nagu Mooses –

‥ jah, olla nägijaks, ilmutajaks, tõlkijaks ja prohvetiks, omades kõiki Jumala ande, mida Ta kiriku pea peale paneb” (ÕL 107:91–92; rõhutus lisatud).

Mul on olnud õnnistus olla tunnistajaks, kuidas Jumal oma prohvetitele mõningaid ande jagab. Lubage mul ühte sellist püha kogemust teiega jagada. Enne minu praegust kutset olin ma abiks tulevaste templite asukohtade kindlaks määramisel ja soovitamisel. Pärast 11. septembrit 2001 hakati Ameerika Ühendriikide piiride ületamist rohkem kontrollima. Selle tagajärjel kulus paljudel Kiriku liikmetel kaks-kolm tundi piiril, et sõita Kanadast Vancouverist Ameerika Ühendriikidesse Seattle’i templisse. Tolleaegne Kiriku president Gordon B. Hinckley tegi ettepaneku, et tempel Vancouveris oleks Kiriku liikmetele õnnistuseks. Kiideti heaks krundi otsingud ja pärast Kiriku olemasolevate kinnisvaradega tutvumist uuriti ka mitmeid teisi krunte, mis ei kuulunud Kirikule.

Tervet Kanadat läbiva kiirtee ääres leiti religioosse sihtotstarbega kaunis krunt. Krundile oli suurepärane ligipääs, sellel asusid kaunid Kanada männid ja selle silmahakkav asukoht oleks teinud templi nähtavaks tuhandetele autojuhtidele.

Esitasime krundi pildid ja kaardid templi kruntide komitee igakuisel koosolekul. President Hinckley andis loa koostada leping ja viia lõpule vajalikud uuringud. Tolle aasta detsembris teatasime komiteele, et uuringud on lõpetatud, ja palusime luba ostutehingu tegemiseks. Pärast meie raporti ärakuulamist lausus president Hinkley: „Ma tunnen, et peaksin seda krunti nägema.”

Kaks päeva pärast jõule sõitsime koos president Hinckley, president Thomas S. Monsoni ja templiarhitekti Bill Williamsiga Vancouverisse. Meid võttis vastu kohalik vaiajuhataja Paul Christensen, kes meid krundile sõidutas. Tol päeval oli veidi vihmane ja udune ilm, kuid president Hinckley hüppas autost välja ja hakkas krundil ringi kõndima.

Pärast krundiga tutvumist küsisin ma president Hinckleylt, kas ta soovib näha veel mõnda teist krunti, mida samuti kaaluti. Ta nõustus seda tegema. Vaadake, pärast teiste kruntidega tutvumist oli meil võimalik nende häid külgi võrrelda.

Tegime Vancouveri läheduses suure päripäeva ringi, vaadates ka teisi krunte, jõudes lõpuks esialgse krundi juurde tagasi. President Hinckley ütles: „See on imekaunis krunt.” Seejärel ta küsis: „Kas me võiksime minna poole kilomeetri kaugusel asuvasse Kirikule kuuluvasse kogudusehoonesse?”

„Loomulikult, president,” vastasime meie.

Läksime tagasi autodesse ja sõitsime lähedal asuva kogudusehoone juurde. Kiriku juurde jõudes ütles president Hinckley: „Pöörake siit vasakule.” Pöörasime ja sõitsime juhiseid järgides mööda tänavat edasi. Tänav läks veidi mäest üles.

Just tänava kõige kõrgemas punktis hüüdis president Hinckley: „Peatage auto! Peatage auto!” Seejärel viipas ta paremal asuva maatüki poole ja küsis: „Aga see krunt siin? Siia tuleks tempel ehitada. Issand soovib templit siia. Kas saate selle osta? Kas saate selle osta?”

Me ei olnud seda krunti vaadanud. See asus üsna kaugel ja oli suurest teest eemal ning polnud müüginimekirjas. Vastasime, et ei tea, kuid president Hinckley viipas krundi poole ja ütles taas: „Siia tuleks tempel ehitada.” Seisime seal mõne minuti ja sõitsime seejärel lennujaama, et koju naasta.

Järgmisel päeval kutsuti meid vend Williamsiga president Hinckley kabinetti. Ta oli joonistanud kõik paberilehele: teed, kirikuhoone, märkinud, kust tuleb vasakule pöörata, ja templi kohale risti teinud. Ta uuris, mida me olime teada saanud. Rääkisime talle, et ta poleks saanud valida keerulisemat krunti. See kuulus kolmele omanikule, kellest üks oli Kanadas, teine Indias ja kolmas Hiinas! Ja sellel ei olnud vajalikku religioosset sihtotstarvet.

„Andke endast parim,” vastas ta.

Siis juhtusid imed. Mitme kuu pärast olime krundi ära ostnud ja hiljem andis Langley linn loa templi ehitamiseks.

Kujutis
Vancouveri tempel, Briti Columbia

Sellele kogemusele mõeldes muudab mind alandlikuks tõsiasi, et kui vend Williamsil ja minul oli vastav haridus ja aastatepikkune kogemus kinnisvara ja templite projekteerimise vallas, siis president Hinckleyl selline koolitus puudus, kuid tal oli midagi palju enamat – prohvetliku nägemuse and. Ta oli võimeline ette kujutama, kus Jumala tempel peaks seisma.

Kui Issand käskis selle ajajärgu algusaegade pühadel templi ehitada, kuulutas Ta:

„Vaid ehitatagu minu nimele koda selle näidise järgi, mis ma neile näitan.

Ja kui mu rahvas ei ehita seda selle näidise järgi, mis ma nende presidentkonnale näitan, ei võta ma seda nende käest vastu” (ÕL 115:14–15).

Meiega on tänapäeval sama lugu nagu algusaegade pühadega: Issand on ilmutanud ja ilmutab jätkuvalt Kiriku presidendile, kuidas meie päevil Jumala kuningriiki juhtida. Isiklikul tasandil annab ta juhatust, kuidas igaüks meist peaks juhtima oma elu, et meie tegemised oleksid samamoodi Issandale meelepärased.

2013. aasta aprillis kõnelesin ma, milliseid jõupingutusi tehakse, et valmistada ette iga templi vundamenti, et see võiks vastu pidada tormidele ja õnnetustele, mis võivad sellele osaks saada. Kuid vundament on alles algus. Tempel koosneb mitmetest ehitusplokkidest, mis vastavalt ettekavandatud plaanile kokku sobitatakse. Et meie elu muutuks templiks, mida igaüks meist püüab ehitada Issanda õpetuste järgi (vt 1Kr 3:16–17), siis oleks mõistlik endalt küsida: „Millised ehitusplokid peaksime paika seadma selleks, et meie elu oleks kaunis, väärikas ja maailma tormidele vastupidav?”

Vastuse sellele küsimusele võime leida Mormoni Raamatust. Prohvet Joseph Smith ütles Mormoni Raamatu kohta järgmist: „Ma ütlesin vendadele, et Mormoni Raamat on korrektsem igast raamatust maa peal ja meie usundi päiskivi ning et inimene saab selle õpetuste järgi elades Jumalale ligemale kui ühegi teise raamatu abil” (Mormoni Raamatu sissejuhatus). Mormoni Raamatu sissejuhatuses õpetatakse meile, et „need, kes saavad Pühalt Vaimult ‥ jumaliku tunnistuse, [et Mormoni Raamat on Jumala sõna,] saavad sama väe läbi ka teada, et Jeesus Kristus on maailma Päästja, et Joseph Smith on tema ilmutaja ning [taastamisaja prohvet] ja et Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on taas kord maa peale rajatud Issanda kuningriik”.

Need on mõned meie isikliku usu ja tunnistuse tähtsad ehitusplokid:

  1. Jeesus Kristus on maailma Päästja.

  2. Mormoni Raamat on Jumala sõna.

  3. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on Jumala kuningriik maa peal.

  4. Joseph Smith on prohvet ja meil on tänapäeval elavad prohvetid maa peal.

Möödunud kuudel olen ma kuulanud kõiki president Nelsoni üldkonverentsikõnesid tema apostliks kutsumisest alates. See kogemus on muutnud mu elu. Olles uurinud president Nelsoni 34 aasta jooksul kogutud tarkust ja selle üle mõtisklenud, on tema õpetustest esile kerkinud selged ja järjekindlad teemad. Iga teema on seotud nende äsja mainitud ehitusplokkidega või on meie isiklike templite tähtis ehitusplokk. Need teemad on usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse, meeleparandus, ristimine pattude andeks saamiseks, Püha Vaimu and, surnute lunastamine ja templitöö, hingamispäeva pühitsemine, alustamine lõppeesmärki silmas pidades, lepingurajal püsimine. President Nelson on rääkinud kõigest sellest armastuse ja pühendumusega.

Kiriku ja meie elu peamine nurgakivi ja ehitusplokk on Jeesus Kristus. See on Tema Kirik. President Nelson on Tema prohvet. President Nelsoni õpetused tunnistavad ja ilmutavad meie kasuks Jeesuse Kristuse elu ja omadusi. Ta räägib armastavalt ja teadlikult Päästja loomusest ja Tema missioonist. Samuti on ta sageli ja innukalt tunnistanud elavate prohvetite – Kiriku presidentide, kellega koos ta on teeninud – jumalikust kutsest.

Nüüd on kätte jõudnud aeg, mil meil on võimalus toetada teda kui Issanda elavat prohvetit maa peal. Me oleme harjunud toetama Kiriku juhte pühalikul viisil kätt üles tõstes, et näidata oma heakskiitu ja toetust. Me tegime seda vaid mõni minut tagasi. Kuid tõeline toetamine on sellest füüsilisest märgist palju laiaulatuslikum. Nagu mainitakse salmis Õpetuse ja Lepingute 107:22, siis Esimest Presidentkonda „toetat[akse] kiriku usalduse, usu ja palvega”. Me toetame elavat prohvetit täielikult ja tõemeeli, kui loome viisi tema sõnade usaldamiseks, kui meil on usku tegutseda vastavalt nendele sõnadele ja seejärel palves talle Issanda jätkuvaid õnnistusi paluda.

Kui ma mõtlen president Russell M. Nelsonile, leian ma tröösti Päästja sõnades, kui Ta ütles: „Ja kui minu rahvas võtab kuulda minu häält ja minu teenijate häält, kelle ma olen määranud oma rahvast juhtima, vaata, tõesti, ma ütlen teile, et neid ei liigutata oma paigast!” (ÕL 124:45)

Elavate prohvetite kuulamisel ja kuulda võtmisel on meie elule sügav, isegi elumuutev mõju. Meid tugevdatakse. Me oleme kindlamad ja vankumatud Issandas. Me kuuleme Issanda sõna. Me tunneme Jumala armastust. Me teame, kuidas oma elu sihipäraselt juhtida.

Ma armastan ja toetan president Russell M. Nelsonit ja teisi, kes on kutsutud prohvetiteks, nägijateks ja ilmutajateks. Ma tunnistan, et tal on annid, mis Issand on talle andnud, ja tunnistan, et kui me oma elus elavate prohvetite häält kindlalt kuulame ja kuulda võtame, ehitame oma elu vastavalt jumalikule mudelile, mis Issandal meie jaoks on, ning me saame igavesed õnnistused. See kutse on esitatud kõigile. Tulge kuulake prohveti häält. Jah, tulge Kristuse juurde ja elage. Jeesuse Kristuse nimel. aamen.