2010–2019
Usu, armasta, tee
Oktoober 2018


Usu, armasta, tee

Me saavutame küllusliku elu, saades tõelisteks Jeesuse Kristuse jüngriteks – järgides Teda Tema teedel ja võttes osa Tema tööst.

Mu kallid vennad ja õed! On imeline võimalus olla koos teiega sellel suurepärasel üldkonverentsi istungil: kuulata inspireeritud sõnumeid; kuulata seda võrratut misjonäride koori, mis esindab mitmeid tuhandeid misjonäre kogu maailmas – meie tütreid, meie poegi –, ja eriti olla ühendatud meie usus, toetades taas meie kallist presidenti ja pohvetit president Russell M. Nelsonit, Esimest Presidentkonda ja Kiriku üldjuhte. Milline rõõm on olla täna koos teiega.

Muistne kuningas Saalomon oli üks välispidiselt kõige edukam inimene kogu ajaloo vältel.1 Ta paistis omavat kõike – raha, väge, imetlust, au. Kuid pärast aastakümnetepikkust enesekesksust ja luksust, millise kokkuvõtte kuningas Saalomon ise oma elust tegi?

„Kõik on tühine,”2 ütles ta.

See mees, kellel oli kõik olemas, oli lõpuks pettunud, pessimistlik ja õnnetu vaatamata kõigele oma edule.3

Saksa keeles on sõna Weltschmerz. Lihtsalt öeldes tähendab see tülpimust, mis tuleb mõtlemisest, et maailm ei ole nii tore, kui see meie arvates olla võiks.

Ehk on meis kõigis veidi Weltschmerzi.

Kui meie elunurkadesse ronib vaikne nukrus. Kui kurbus imbub meie päevadesse ja heidab sügava varju meie öösse. Kui tragöödia ja ebaõiglus tulevad meid ümbritsevasse maailma ja meie lähedaste ellu. Kui rändame läbi isikliku ja üksiku ebaõnneraja ning valu pimendab meie rahu ja rikub meie tasakaalu – siis võime tunda kiusatust nõustuda Saalomoniga, et elu on tühine ja tähenduseta.

Suur lootus

Hea uudis on, et on lootust. Elu tühjusele, uhkusele ja Weltschmerz’ile leidub lahendus. Lahendus leidub isegi kõige sügavamale lootusetusele ja heitumusele, mida te tunda võite.

Selle lootuse leiate Jeesuse Kristuse evangeeliumi muutusi toovas väes ja Päästja lunastavas väes, mis tervendab meie hingehaigused.

„Mina olen tulnud,” kuulutas Jeesus, „et neil oleks elu ja kõike ülirohkesti!”4

Me saavutame küllusliku elu mitte keskendudes omaenda vajadustele või saavutustele, vaid saades tõelisteks Jeesuse Kristuse jüngriteks – järgides Teda Tema teedel ja võttes osa Tema tööst. Me leiame küllusliku elu, kui unustame iseennast ja asume tegutsema Kristuse ülla aate nimel.

Mis on Kristuse aade? See on uskuda Temasse, armastada, nagu armastas Tema, ja teha nii, nagu Tema tegi.

Jeesus „käis mööda maad ja tegi head”.5 Ta käis vaeste, väljaheidetute, haigete ja häbistatute seas. Ta teenis jõuetuid, nõrku ja sõpradeta inimesi. Ta veetis nendega aega, Ta rääkis nendega. „Ja ta tegi nad kõik terveks.”6

Kõikjal, kus Päästja käis, kuulutas Ta evangeeliumi „häid uudiseid”.7 Ta jagas igavesi tõdesid, mis tegid inimesed vabaks nii vaimult kui ka ajalikult.

Kõik, kes pühendavad ennast Kristuse aatele, leiavad tõe Päästja lubaduses: „Kes oma hinge kaotab minu pärast, see leiab selle.”8

Saalomonil polnud õigus, mu kallid vennad ja õed – elu ei ole tühine. Hoopis vastupidi, see võib olla eesmärgipärane, tähendusrikas ja täis rahu.

Jeesuse Kristuse tervendavad käed sirutuvad kõigi poole, kes Teda otsivad. Olen enda jaoks kahtluseta teada saanud, et Jumalasse uskudes ja Teda armastades ning püüdes Kristust järgida võib Ta muuta meie südant,9 leevendada meie valu ja täita meie hinge „ülimalt suure rõõmuga”.10

Usu, armasta, tee

Muidugi peame me tegema enamat kui lihtsalt evangeeliumist mõistusega aru saama, et sel oleks meie elus selline tervendav mõju. Me peame selle oma ellu rakendama – muutma selle osaks sellest, kes me oleme ja mida me teeme.

Kas tohin öelda, et jüngriks olemine saab alguse kolmest lihtsast sõnast:

usu, armasta ja tee.

Kui usume Jumalat, siis aitab see meil arendada usku Temasse ja usaldust Tema sõna vastu. Usk paneb meie südame kasvama armastusest Jumala ja teiste vastu. Kui see armastus kasvab, siis tunneme inspiratsiooni Päästjat jäljendada, jätkates oma suurepärast teekonda jüngrirajal.

„Aga,” ütlete, „see tundub liiga lihtne. Elu probleemid, ja kohe kindlasti minu probleemid, on liiga keerulised nii lihtsa lahenduse jaoks. Weltschmerz’i ei saa ravida kolme lihtsa sõnaga: usu, armasta, tee.

Meid ei ravi mitte mõttekild. Jumala sõna on see, mis päästab, taastab ja elustab.

Jumal tunneb teid. Te olete Tema laps. Ta armastab teid.

Isegi kui teie arvate, et teid ei saa armastada, sirutab Ta käe teie poole.

Selsamal päeval – iga päev – sirutub Ta teie poole, soovides teid terveks teha, teid tõsta ja asendada tühjus teie südames ülevoolava rõõmuga. Ta soovib pühkida ära teie elu varjutava pimeduse ja täita see oma lõputu hiilguse püha ja ereda valgusega.

Ma olen kogenud seda omast käest.

Ja ma tunnistan Issanda Jeesuse Kristuse apostlina, et kõik, kes tulevad Jumala juurde – kõik, kes tõeliselt usuvad, armastavad ja teevad –, võivad sama kogeda.

Me usume

Pühakirjad õpetavad meile: „Aga ilma usuta on võimatu olla [Jumalale] meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas.”11

Mõne jaoks on uskumine raske. Mõnikord takistab meid uhkus. Ehk arvame, et kuna oleme targad, haritud või kogenud, siis lihtsalt ei saa Jumalasse uskuda. Ja me hakkame nägema religiooni kui rumalat traditsiooni.12

Minu kogemus on, et tõekspidamine ei ole kui maal, mida me vaatame ja imetleme ning mille üle arutleme ja teoretiseerime. See on rohkem nagu ader, mille põllule viime ja millega palehigis maasse vagusid loome, et külvata seemneid, mis kannavad vilja, mis jääb.13

Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi.14 See lubadus on antud kõigile, kes soovivad uskuda.

Me armastame

Pühakirjad ütlevad, et mida rohkem me armastame Jumalat ja Tema lapsi, seda õnnelikumaks saame.15 Armastus, millest Jeesus kõneles, ei ole aga armastus, mida saab kinkekaardi näol ära visata, et siis teiste asjadega edasi minna. See ei ole armastus, millest räägitakse ja seejärel ära unustatakse. See ei ole „anna mulle teada, kas ma saan midagi teha” moodi armastus.

Armastus, millest Jumal räägib, on selline armastus, mis siseneb meie südamesse, kui me hommikul ärkame, jääb meiega terve päeva jooksul ja paisub meie südames, kui me päeva lõpul oma tänupalveid ütleme.

Selline on meie Taevase Isa sõnulseletamatu armastus meie vastu.

See on lõputu kaastunne, mis aitab meil paremini näha teisi sellistena, nagu nad tõeliselt on. Läbi puhta armastuse läätse näeme me lõputu väe ja väärtusega surematuid olevusi ning Kõigevägevama Jumala armastatud poegi ja tütreid.

Kui näeme kord läbi selle läätse, siis ei või me enam kedagi alahinnata, eirata või diskrimineerida.

Me teeme

Päästja töös on sageli nii, et „väikeste ja lihtsate asjadega saadetakse korda suuri asju”.16

Teame, et selleks, et midagi selgeks saada, peame seda korduvalt harjutama. Olgu see siis klarneti mängimine, palli võrku löömine, auto parandamine või isegi lennukiga lendamine, ainult harjutamise kaudu võime saada aina paremaks.17

Organisatsioon, mille meie Päästja maa peale lõi – Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik –, aitab meil teha just seda. See pakub meile paika, kus harjutada Tema õpetuste järgi elamist ja teiste õnnistamist, nagu Tema seda tegi.

Kiriku liikmetena antakse meile kutseid, kohustusi ja võimalusi, mis nõuavad, et me teisi trööstime ja teenime.

Hiljuti rõhutas Kirik uuesti teiste teenimist ehk armastamist. Otsus, kuidas seda erilist ettevõtmist kutsuda, nõudis palju mõtisklust.

Üks nimetus, mida kaaluti, oli shepherding ehk karjatamine, mis sobis hästi Kristuse kutsega: „Sööda mu lambaid!”18 Kuid sellel oli vähemalt üks probleem, nimelt teeks see termin minust German shepherd’i ehk saksa lambakoera. Seepärast olen mina väga rahul nimetusega teenimine.

See töö on kõigi jaoks

Muidugi ei ole see rõhuasetus uus. See pakub meile lihtsalt uuendatud ja täiustatud võimalust rakendada Päästja käsku üksteist armastada,19 täiustatud viisi Kiriku eesmärke ellu viia ja rakendada.

Mõtelge vaid misjonitööle! Evangeeliumi jagamine julgel, alandlikul ja kindlameelsel viisil on imeline eeskuju teiste vaimsete vajaduste eest hoolitsemisest, kes nad ka ei oleks.

Või siis templitöö tegemine – meie esivanemate nimede otsimine ja neile igaviku õnnistuste pakkumine. Milline jumalik teenimisviis!

Mõtelge vaeste ja abivajajate väljaotsimisele, langenud käte tõstmisele või haigete ning vaevatute õnnistamisele. Kas need pole mitte puhta teenimise teod, mida tegi Issand, kui Tema maa peal kõndis?

Kui teie ei ole Kiriku liige, siis kutsun ma teid: „Tulge ja vaadake!”20 Tulge meiega! Kui te olete Kiriku liige, aga praegu ei osale aktiivselt, siis kutsun teid: palun tulge tagasi. Me vajame teid!

Tulge ja lisage oma jõud meie jõule.

Oma ainulaadsete annete, võimete ja isiksusega aitate meil saada paremaks ja õnnelikumaks. Vastutasuks aitame ka meie teil paremaks ja õnnelikumaks saada.

Tulge aidake meil ehitada ja tugevdada kultuuri, mis on kõigi Jumala laste suhtes tervendav, lahke ja halastav. Sest me kõik püüame saada uueks looduks, kelles „vana on möödunud” ja „uus on tekkinud”.21 Päästja näitab meile, kus suunas minna – edasi ja üles. Ta ütleb: „Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu.”22 Töötagem kõik koos, et saada inimesteks, kelleks Jumal soovib, et me saaksime.

See on selline evangeeliumikultuur, mida soovime viljeleda kõikjal Jeesuse Kristuse Kirikus. Me püüame tugevdada Kirikut kui paika, kus me üksteisele andestame. Kus me väldime kiusatust leida teistes vigu, neid taga rääkida ja maha teha. Kus me vigade leidmise asemel üksteist tõstame ja aitame saada parimaks, kes me olla saame.

Lubage mul teid taas kutsuda. Tulge ja vaadake. Ühinege meiega. Me vajame teid!

Ebatäiuslikud inimesed

Te leiate, et selles Kirikus on mõned parimad inimesed, keda maailmas leida võib. Nad on sõbralikud, armastavad, lahked ja siirad. Nad töötavad kõvasti, on nõus overdama ja on aeg-ajalt isegi kangelaslikud.

Ja nemad on samuti valulikult ebatäiuslikud.

Nad teevad vigu.

Aeg-ajalt ütlevad nad asju, mida ei tohiks. Nad teevad asju, mida nad kahetsevad.

Kuid neil kõigil on üks asi ühine – nad soovivad saada paremaks ja lähemale Issandale, meie Päästjale, nimelt Jeesusele Kristusele.

Nad püüavad teha seda, mis on õige.

Nad usuvad. Nad armastavad. Nad teevad.

Nad soovivad saada isetumaks, kaastundlikumaks, täiuslikumaks, rohkem Jeesuse sarnaseks.

Õnne kavand

Jah, elu võib ajuti raske olla. Kindlasti kogeme kõik meeleheidet ja lootusetust.

Kuid Jeesuse Kristuse evangeelium pakub lootust. Ja Jeesuse Kristuse Kirikus oleme koos teistega, kes otsivad paika, kus enda koduselt tunda – paika, kus kasvada, kus võime koos uskuda, armastada ja teha.

Vaatamata meie erinevustele püüame näha üksteist kui meie armastatud Jumala poegi ja tütreid.

Olen lõputult tänulik, et olen Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liige, ja tean, et Jumal armastab oma lapsi küllalt, et anda neile selle elu õnne- ja eesmärgikavand ning võimalus kogeda igavest õnne tulevase elu ausaalides.

Olen tänulik, et Jumal on andnud meile viisi, kuidas ravida elu hingehaigust ja Weltschmerz’i.

Ma tunnistan ja jätan teile oma õnnistuse, et kui me usume Jumalasse, kui me Teda ja Tema lapsi armastame ja püüame teha, mida Jumal meil käsib, siis leiame tervendust, rahu, õnne ja eesmärgi. Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.

Viited

  1. Msn.com arvamusküsitlus seadis Saalomoni viiendaks kõige rikkamaks inimeseks, kes on kunagi elanud. „Piibli kohaselt valitses kuningas Saalomon alates 970 eKr kuni 931 eKr ja selle aja jooksul teenis ta 25 tonni kulda iga oma 39 valitsemisaasta jooksul, mis oleks olnud 2016. aastal väärt miljardeid dollareid. Lisaks maksude kogumisest saadud rikkusele ületas piibliaegade valitseja isiklik varandus tänapäeva rahas 2 kvintiljonit dollarit.” (The 20 Richest People of All Time, 25. apr 2017, msn.com)

  2. Vt Kg 1:1–2.

  3. Vt Kg 2:17.

  4. Jh 10:10.

  5. Ap 10:38.

  6. Mt 12:15; vt ka Mt 15:30.

  7. Sõna „evangeelium” kreekakeelne vaste on „head uudised” (vt märksõna „Evangeeliumid” – Pühakirjajuht).

  8. Mt 16:25.

  9. Vt Hs 36:26; Jr 24:7.

  10. 1Ne 8:12.

  11. Hb 11:6.

  12. Vt 2Ne 9:28.

  13. Vt Jh 15:16.

  14. Vt Jk 4:8.

  15. Vt 4Ne 1:15–16.

  16. Al 37:6.

  17. Aristoteles uskus, et „õigemeelne mees sünnib õigemeelsete tegude tagajärjel” (The Nicomachean Ethics, tõlk David Ross, toim Lesley Brown [2009], lk 28).

  18. Vt Jh 21:15–17.

  19. Jh 15:12.

  20. Jh 1:39.

  21. 2Kr 5:17.

  22. Jh 14:15.