Ilmutus Kiriku tarvis, ilmutus meie elu tarvis
Eesootavatel päevadel pole võimalik vaimselt ellu jääda ilma Püha Vaimu juhatava, suunava ja trööstiva mõjuta.
Milline hiilgav võimalus on olnud tähistada koos teiega ülestõusmispühi sel üldkonverentsi pühapäeval! Miski pole asjakohasem, kui tähistada tähtsaimat iial siin maa peal aset leidnud sündmust, kummardades tähtsaimat iial siin maa peal elanud isikut. Me kummardame selles Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus Teda, kes alustas oma otsatut lepitust Ketsemani aias. Ta oli nõus kannatama meie kõigi nõrkuste ja pattude eest. See kannatus pani Teda „veritsema igast poorist”.1 Ta löödi Kolgatal risti2 ja Ta tõusis kolmandal päeval esimese ülestõusnuna meie Taevase Isa laste seas. Armastan Teda ja tunnistan, et Ta elab! Ta juhib ja juhatab oma Kirikut.
Ilma meie Lunastaja otsatu lepituseta poleks mitte ühelgi meist iial lootust oma Taevase Isa juurde naasta. Ilma Ta ülestõusmiseta lõpeks kõik surmaga. Meie Päästja lepitus tegi igavese elu kõigile võimalikuks ja surematuse reaalseks.
Tänu Tema üleloomulikule missioonile ja rahule, mida Ta annab oma järgijatele, tundsin ma koos oma naise Wendiga tröösti, kui ärkasime 2. jaanuari hilisõhtul telefonikõne peale, kus meile öeldi, et president Thomas S. Monson oli astunud läbi eesriide.
Tunneme president Monsonist puudust! Austame tema elu ja pärandit. Vaimuhiiglasena jättis ta kustumatu jälje kõigile, kes teda teadsid, ja Kirikule, mida ta armastas.
Pühapäeval, 14. jaanuaril 2018 taasorganiseeriti Soolajärve templi ülemises toas Esimene Presidentkond Issanda seatud lihtsa, kuid püha eeskuju järgi. Seejärel, eilehommikusel pühalikul koosolekul, tõstsid Kiriku liikmed kogu maailmas käe, et apostlite varasemat sammu kinnitada. Olen alandlikult tänulik teie kinnitava toetuse eest.
Lisaks olen tänulik neile, kes olid selles ametis enne mind. Mul on olnud eriline võimalus teenida Kaheteistkümne Apostli Kvoorumis 34 aastat ja tunda isiklikult kümmet kuueteistkümnest varasemast Kiriku presidendist. Olen neilt kõigilt palju õppinud.
Võlgnen palju ka oma esivanematele. Kõik mu kaheksa vaarvanemat pöördusid Kirikusse Euroopas. Igaüks neist sisukatest hingedest ohverdas kõik, et tulla Siionisse. Kuid järgnenud põlvede jooksul polnud kõik mu esivanemad nii pühendunud. Selle tagajärjel ei kasvanud ma evangeeliumikeskses kodus.
Ma imetlesin oma vanemaid. Nad olid minu jaoks kogu maailm ja sain neilt olulisi õppetunde. Ma ei suuda tänada neid piisavalt, et minu ja mu õdede-vendade kodune elu oli õnnelik. Ja ometi teadsin juba poisina, et midagi on puudu. Ühel päeval hüppasin ma trammile ja läksin VAP raamatupoodi, et sealt Kiriku kohta mõni raamat leida. Mulle meeldis õppida evangeeliumist.
Kui ma hakkasin mõistma Tarkuse Sõna, tahtsin, et ka mu vanemad elaksid selle seaduse järgi. Seega ühel päeval, väga noores eas, läksin ma meie keldrisse ja viskasin kõik alkoholipudelid vastu betoonpõrandat puruks! Eeldasin, et isa karistab mind, kuid ta ei öelnud kunagi sõnagi.
Kui ma jõudsin küpsemasse ikka ja hakkasin mõistma Taevase Isa plaani võrratust, ütlesin sageli endamisi: „Ma ei taha enam ühtegi jõulukingitust! Tahan vaid olla oma vanematega kokku pitseeritud.” See tagaigatsetud sündmus ei leidnud aset enne, kui mu vanemad olid üle 80 aasta vanused, kuid leidis siiski aset. Ma ei suuda väljendada rõõmu, mida tundsin tol päeval3 ja igal päeval, mil tunnen rõõmu nende pitseerimisest ja sellest et mina olen nendega pitseeritud.
1945. aastal, kui õppisin meditsiinikoolis, abiellusin Soolajärve templis Dantzel White´iga. Teda ja mind õnnistati üheksa oivalise tütre ja ühe kalli pojaga. Täna on meie üha suurenev perekond mu elus üks suurimaid rõõme.
2005. aastal, pärast pea 60 aastat kestnud abielu, kutsuti mu kallis Dantzel ootamatult koju. Mu ahastus oli mõnda aega lausa halvav. Kuid ma sain tuge ülestõusmispühade sõnumist ja ülestõusmise lubadusest.
Seejärel tõi Issand mu kõrvale Wendy Watsoni. Meid pitseeriti Soolajärve templis 6. aprillil 2006. Ma armastan teda! Ta on erakordne naine – suur õnnistus mulle, meie perele ja kogu Kirikule.
Igaüks neist õnnistustest on tulnud Püha Vaimu õhutuste otsimise ja kuulamise tulemusel. President Lorenzo Snow on öelnud: „Iga viimse aja püha suur eesõigus [on see], et meil on õigus Vaimu juhatusele meie igapäevases elus.”4
Üks asi, mida Vaim on mulle korduvalt rõhutanud pärast minu uut Kiriku presidendi kutset, on see, kui väga Issand tahab ilmutada oma mõtteid ja tahet. Ilmutuse saamise privileeg on üks suurimaid Jumala ande oma lastele.
Püha Vaimu ilmutamise kaudu on Issand meile toeks kõigis meie õigemeelsetes püüdlustes. Mäletan kuidas olen kummardanud operatsioonitoas patsiendi kohale, olemata kindel, kuidas teha mingit erakordset protseduuri, ja tundnud, kuidas Püha Vaim vajalikku meetodit mulle mõtteis visandab.5
Et mu abieluettepanek oleks kindlam, ütlesin ma Wendyle: „Tean, mis on ilmutus, ja tean, kuidas seda saada.” Tema kiituseks – ja nagu ma olen saanud teada, siis talle tüüpilisel moel – oli ta juba ise meie kohta ilmutust otsinud ja seda ka saanud, mis andis talle julgust öelda jah.
Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmena palvetasin ma iga päev, et saada ilmutust, ja tänasin Issandat iga kord, kui Ta mu südames ja meeles kõneles.
Kujutage ette, milline ime see on! Mis kutse meil Kirikus ka pole, võime palvetada oma Taevase Isa poole ning saada juhatust ja juhiseid, hoiatusi ohtude ja häiringute eest ning olla suuteline tegema midagi sellist, mida omapäi lihtsalt ei suudaks. Kui me Püha Vaimu tõeliselt vastu võtame ning õpime Tema õhutusi eristama ja mõistma, juhatatakse meid suurtes ja väikestes asjades.
Seisnud hiljuti silmitsi hirmutava ülesandega valida endale kaks nõuandjat, mõtisklesin ma, kuidas on võimalik valida vaid kaks kaheteistkümnest mehest, keda armastan ja austan.
Kuna tean, et hea inspiratsioon põhineb heal informatsioonil, kohtusin palvemeelselt ükshaaval iga apostliga.6 Seejärel eraldusin ma templis omaette tuppa ja otsisin Issanda tahet. Tunnistan, et Issand juhendas mind valima oma nõuandjateks Esimeses Presidentkonnas president Dallin H. Oaksi ja president Henry B. Eyringi.
Sarnaselt tunnistan, et Issand andis inspiratsiooni kutsuda vanem Gerrit W. Gong ja vanem Ulisses Soares ning pühitseda nad Tema apostliteks. Tere tulemast sellesse ainulaadsesse teenimisvennaskonda!
Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Kvoorumi nõukoguna kokku kogunedes saab meie koosolekutoast ilmutustuba. Vaim on lausa märgatav. Maadeldes keeruliste küsimustega, saab alguse põnev protsess, kus iga apostel väljendab vabalt oma mõtteid ja seisukohta. Olgugi et meie algne vaatenurk võib erineda, jääb armastus, mida üksteise vastu tunneme, muutumatuks. Meie ühtsus aitab meil eristada Issanda tahet Tema Kiriku osas.
Meie koosolekutel ei alluta kunagi enamuse tahtele! Me kuulame üksteist palvemeelselt ja räägime üksteisega, kuni jõuame üksmeelele. Kui oleme saavutanud täiusliku kooskõla, tekitab Püha Vaimu ühendav mõju selgroogu läbiva põnevusevärina! Kogeme seda, mida teadis prohvet Joseph Smith, kui ta õpetas: „Ühtsustunde kaudu saame Jumala väe.”8 Ükski Esimese Presidentkonna ega Kaheteistkümne Kvoorumi liige ei langeta iial Issanda Kiriku nimel otsuseid oma parema äranägemise järgi!
Vennad ja õed, kuidas meist võivad saada sellised mehed ja naised, Kristuse-sarnased teenijad, keda Issand vajab? Kuidas leida vastuseid meid kimbutavatele küsimustele? Kui me Joseph Smithi üleloomulikust kogemusest pühas metsasalus üldse midagi õpime, siis seda, et taevad on valla ja Jumal räägib oma lastega.
Prohvet Joseph Smith seadis meile eeskuju, mida oma küsimuste lahendamisel järgida. Ajendatuna Jaakobuse lubadusest, et kui meil on puudu tarkusest, saame paluda Jumalalt, läks nooruke Joseph oma küsimusega otse Taevase Isa ette.8 Ta otsis isiklikku ilmutust ja see otsing avas selle viimase evangeeliumi ajajärgu.
Mida avavad teile sarnasel kombel teie otsingud? Mis tarkusest jääb teil puudu? Mida teil on vaja pakiliselt teada või mõista? Järgige prohvet Josephi eeskuju. Leidke endale vaikne koht, kuhu saate regulaarselt minna. Olge Jumala ees alandlik. Valage süda oma Taevase Isa ette. Pöörduge Tema poole, et saada vastuseid ja tröösti.
Palvetage Jeesuse Kristuse nimel oma murede, oma hirmude, oma nõrkuste, jah, koguni oma südameigatsuste eest. Ja seejärel kuulake! Kirjutage üles tekkinud mõtted. Pange kirja oma tunded ja tehke siis seda, mida teid tegema õhutatakse. Kui kordate seda protsessi päevast päeva, kuust kuusse, aastast aastasse, saab „ilmutuse põhimõte teile omaseks”.9
Kas Jumal tahab tõesti teile rääkida? Jah! „Sama hästi võiks inimene sirutada välja oma nõdra käsivarre ja peatada Missouri jõe ettenähtud vool .., kui takistada Kõigevägevamat valamast taevast välja teadmisi viimse aja pühade peade peale.”10
Te ei pea pead vaevama, mis on tõsi.11 Te ei pea pead vaevama, keda on turvaline usaldada. Võite saada isikliku ilmutuse kaudu omaenda tunnistuse, et Mormoni Raamat on Jumala sõna, et Joseph Smith on prohvet ja et see on Issanda Kirik. Vaatamata sellele, mida teised võivad öelda või teha, ei saa keegi iial võtta teilt südamesse ja meelde kantud tunnistust sellest, mis on tõsi.
Innustan teid sirutuma kaugemale oma praegusest vaimsest isikliku ilmutuse saamise võimest, sest Issand on lubanud, et „kui sa palud, saad sa ilmutuse ilmutuse peale, teadmise teadmise peale, et sa võiksid tunda saladusi ja rahutoovaid asju – seda, mis toob rõõmu, seda, mis toob igavese elu”.12
Teie Taevaisa tahab, et teaksite veel nii palju enamat. Nagu vanem Neal A. Maxwell on õpetanud: „Neile, kel on silmad, et näha, ja kõrvad, et kuulda, on selge, et Isa ja Poeg räägivad välja maailmakõiksuse saladusi!”13
Miski ei ava taevaid nii nagu kombinatsioon sellest, kui olla puhtam, kuuletuda täpselt, otsida tõsimeelselt, toituda iga päev rõõmuga Kristuse sõnadest Mormoni Raamatus14 ning pühendada regulaarselt aega templi- ja pereajalootööle.
Kindlasti võib tulla ette aegu, mil teile tundub, otsekui oleksid taevad suletud. Kuid luban teile, et kui olete ka edaspidi kuulekad, tänades iga õnnistuse eest, mida Issand teile annab, ning kui austate kannatlikult Issanda ajakava, antakse teile teadmised ja mõistmine, mida otsite. Seejärel tulevad kõik õnnistused, lausa imed, mis Issand on teile tallele pannud. See on see, mida teeb teiega isiklik ilmutus.
Olen tuleviku suhtes optimistlik. Meil kõigil on külluslikult võimalusi areneda, panustada ja viia evangeeliumi maa igasse nurka. Samas ei suhtu ma eelolevatesse päevadesse naiivselt. Elame keerukas ja üha riiakamas maailmas. Pidev ligipääs sotsiaalmeediale ja 24-tunnine uudistetsükkel pommitavad meid lakkamatu sõnumivooluga. Kui meil peaks olema mingigi lootus need tõde ründavad arvukad hääled ja inimfilosoofiad läbi sõeluda, peame õppima saama ilmutust.
Meie Päästja ja Lunastaja Jeesus Kristus teeb osa oma vägevaimatest tegudest praeguse ja selle aja vahel, kui Ta tuleb taas. Me näeme veel imelisi tunnusmärke, et Isa Jumal ja Tema Armas Poeg Jeesus Kristus juhatavad seda Kirikut majesteetlikkuse ja hiilgusega. Kuid eesootavatel päevadel pole võimalik vaimselt ellu jääda ilma Püha Vaimu juhatava, suunava, trööstiva ja pideva mõjuta.
Mu kallid vennad ja õed! Ma palun teid, et te suurendaksite oma vaimset võimekust ilmutust saada. Olgu see ülestõusmispühade 1. püha teie elus määrava tähtsusega hetk. Otsustage teha selleks vajalik vaimne töö, et tunda rõõmu Püha Vaimu annist ja kuulda Vaimu häält sagedamini ja selgemalt.
Julgustan teid koos Moroniga sel ülestõusmispühade hingamispäeval „tule[ma] Kristuse juurde ja hoi[dma] kinni igast heast annist”,11 alustades Püha Vaimu anniga, milline and saab muuta teie elu ja ka teeb seda.
Me oleme Jeesuse Kristuse järgijad. Tähtsaim tõde, millest Püha Vaim teile kunagi tunnistab, on see, et Jeesus on Kristus, elava Jumala Poeg. Ta elab! Ta on meie Eestkostja Isa ees, meie Eeskuju ja meie Lunastaja. Sel ülestõusmispühade 1. pühal mälestame Tema lepitusohvrit, Ta sõnasõnalist ülestõusmist ja Ta jumalikkust.
See on Tema Kirik, mis taastati prohvet Joseph Smithi kaudu. Tunnistan sellest, avaldades teie kõigi vastu oma armastust, Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.