2010–2019
Et Tema Vaim oleks teiega
Aprill, 2018


Et Tema Vaim oleks teiega

Palvetan kogu südamest, et kuuleksite Vaimu häält, mida teile nii heldelt saadetakse.

Mu vennad ja õed! Olen tänulik võimaluse eest kõneleda teile Issanda hingamispäeval, Tema Kiriku üldkonverentsil, nende ülestõusmispühade ajal. Tänan meie Taevast Isa, et Ta andis meile oma Armsa Poja, kes tuli maa peale meie Lunastajaks. Olen tänulik teadmise eest, et Ta lepitas meie patud ja tõusis ülestõusmise ajal ellu. Tean iga päev oma õnnistuseks, et Tema lepituse tõttu võin ma ühel päeval üles tõusta, et elada igavesti armastavas perekonnas.

Tean seda ainsal viisil, kuidas keegi meist saab seda teada. Püha Vaim on rääkinud mu meeles ja südames, et see on tõsi – mitte ainult üks kord, vaid sageli. Olen vajanud seda jätkuvat tröösti. Meile kõigile saavad osaks traagilised sündmused, mil vajame Vaimu julgustust. Tundsin seda päeval, mil seisin oma isaga haiglapalatis. Jälgisime, kuidas mu ema tegi mõned lühikesed hingetõmbed ega hinganud siis enam. Kui me tema nägu vaatasime, oli sel naeratus, kuna valu oli läinud. Pärast mõnda vaikusehetke hakkas isa esimesena rääkima. Ta sõnas: „Väike tüdruk on läinud koju.”

Ta ütles seda tasakesi. Näis, et ta tunneb rahu. Ta tegi teatavaks midagi, mille kohta ta teadis, et see on tõsi. Ta hakkas vaikselt ema isiklikke asju kokku panema. Ta läks palatist haiglakoridori, et tänada kõiki õdesid ja arste, kes olid ema päevade kaupa teeninud.

Püha Vaim oli tol hetkel mu isa kaaslane, nii et ta võis tunda, teada ja teha, mida ta tol päeval tegi. Ta oli saanud paljudele antud lubaduse: „Et tema Vaim oleks nendega” (ÕL 20:79).

Loodan täna kasvatada teie soovi ja võimet võtta vastu Püha Vaimu. Pidage meeles, et Ta on Jumaluse kolmas liige. Isa ja Poeg on ülestõusnud isikud. Püha Vaim on vaimisik. (Vt ÕL 130:22.) See, kas te võtate Ta vastu ja kas Ta on teie südames ja meeles teretulnud, on teie otsustada.

Tingimused selle taevase õnnistuse saamiseks selguvad sõnadest, mida lausutakse iga nädal, kuid mida me ei pruugi alati oma südames ja meeles mõista. Et Vaim meile saadetaks, peame Päästjat „alati meeles pidama” ja „kinni pidama tema käskudest” (ÕL 20:77).

Praegune aeg aastas aitab meil pidada meeles Päästja ohverdust ja hauast tõusmist ülestõusnud isikuna. Kujutluspildid neist sündmustest on paljudel mällu talletunud. Kord seisin ma oma naisega Jeruusalemmas ühe haua ääres. Usutakse, et see on haud, kust ristilöödud Päästja väljus ülestõusnud ja elava Jumalana.

Aupaklik giid viipas tol päeval käega ja ütles meile: „Tulge, vaadake tühja hauda.”

Tõmbasime end sisenemiseks küüru. Nägime seina ääres kivist pinki. Kuid mulle tuli mõtteisse üks teine pilt, sama tõeline kui tol päeval nähtu. See oli Maarjast, kelle apostlid haua äärde jätsid. Vaim lasi mul seda näha ja lausa kuulda oma peas sama selgelt, otsekui oleksin viibinud seal juures:

„Maarja aga seisis haua juures väljas ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda

ja nägi kahte valges riides inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis,

ja need ütlesid temale: „Naine, miks sa nutad?” Ta vastas neile: „Nemad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad on ta pannud.”

Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus.

Jeesus ütles talle: „Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?” Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: „Isand, kui sina oled ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon ta ära.”

Ja Jeesus ütles talle: „Maarja!” Too pöördus ümber ja ütles talle heebrea keeles: „Rabbuuni”, see tähendab „Õpetaja”.

Jeesus ütles talle: „Ära puuduta mind, ma ei ole veel üles Isa juurde läinud. Aga mine mu vendade juurde ja ütle neile: Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa ning oma Jumala ja teie Jumala juurde.” (Jh 20:11–17)

Olen palvetanud, et mul lubataks tunda midagi sellist, mida Maarja tundis haua ääres ja mida kaks jüngrit tundsid Emmause teel, kui nad kõndisid ülestõusnud Päästja kõrval, pidades Teda külaliseks Jeruusalemmas:

„Ja nad käisid temale peale ning ütlesid: „Jää meie juure, sest õhtu jõuab ja päev veereb!” Ja tema läks sisse nende juure jääma.

Ja sündis, kui ta nendega lauas istus, et ta võttis leiva, õnnistas ja murdis ning andis neile.

Siis nende silmad läksid lahti ja nad tundsid tema ära! Ja tema kadus nende silmist.

Ja nad ütlesid üksteisele: „Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju seletas?” (Lk 24:29–32)

Osa neist sõnadest korrati sakramendikoosolekul, kus osalesin rohkem kui 70 aastat tagasi. Toona peeti sakramendikoosolekuid õhtuti. Väljas oli pime. Kogudus laulis neid tuttavaid sõnu. Olin kuulnud neid palju kordi. Kuid ühel erilisel õhtul saadud tunne on jätnud mulle püsiva mälestuse. See lähendab mind Päästjaga. Ehk tunneme kõik seda taas, kui need sõnad ette loen:

Jää minuga, on õhtuaeg

ja päev on veeremas.

On õhtuvarjud langenud

ja peagi öö on käes.

Mu südames on koht Su jaoks,

mu kojas viibi veel!

Jää minuga, on õhtuaeg,

koos käinud pika tee.

Kuis põles rinnus süda mul,

kui kuulsin Sinu häält.

Su sõnad hinge täitsid mul,

Sind palun, viibi veel.

Oh, Päästja, minu juurde jää,

on käes meil õhtuaeg.

Oh, Päästja, minu juurde jää,

on käes meil õhtuaeg.1

Sündmustest jäänud mälestustest hinnalisem on mälestus, kuidas Püha Vaim südant liigutab ja jätkuvalt tõde kinnitab. Oma silmaga nägemisest või kõneldud ja loetud sõnade mäletamisest hinnalisem on mälestus Vaimu vaikse häälega kaasnenud tunnetest. Harva olen ma tundnud täpselt seda, mida tundsid rändurid Emmause teel – kuidas süda nende sees põles. Sagedamini tunnen valguse- ja kindlustunnet.

Meile on antud hindamatu lubadus Pühast Vaimust kui kaaslasest ja meil on ka õiged juhised, kuidas nõuda seda andi endale. Issanda volitatud teenija lausub, käed meie pea peal, järgmised sõnad: „Võta vastu Püha Vaim!” Sel hetkel oleme kindlad, et Ta saadetakse. Meie kohus on siiski otsustada avada oma süda Vaimule teenimiseks kogu eluks.

Me saame juhatust prohvet Joseph Smithi kogemustest. Tema teenimistöö algas ja jätkus otsusega, et ta enda tarkus pole piisav, et teada, kuhu poole ta peab minema. Ta otsustas olla Jumala ees alandlik.

Järgmisena otsustas Joseph Jumalalt küsida. Ta palvetas usuga, et Jumal vastab. Vastus tuli, kui ta oli poisiohtu. Need sõnumid tulid, kui tal oli vaja teada, kuidas Jumal tahab lasta oma Kirikut rajada. Püha Vaim trööstis ja juhatas teda läbi elu.

Ta kuuletus inspiratsioonile, kuid see oli raske. Näiteks sai ta juhatust saata kaksteist apostlit Inglismaale, kui ta neid enim vajas. Ta saatis nad teele.

Ta võttis kuulda Vaimu etteheiteid ja sai Temalt tröösti, kui ta vangistati ja pühad olid kohutavas kitsikuses. Ja ta kuuletus, kui oli teel Carthage´isse, kuigi teadis, et tal on oht surma saada.

Prohvet Joseph seadis meile eeskuju, kuidas saada Püha Vaimu kaudu jätkuvat vaimset juhatust ja tröösti.

Tema esmaotsus oli olla Jumala ees alandlik.

Teiseks otsustas ta palvetada usuga Issandasse Jeesusesse Kristusesse.

Kolmandaks otsustas ta täpselt kuuletuda. Kuulekus võib tähendada kiiret tegutsemist. See võib tähendada valmistumist. Või võib see tähendada kannatlikku ootamist, et saada lisainspiratsiooni.

Ja neljas otsus on palvetada, et teada teiste vajadusi ja südamesoove ning kuidas neid Issanda nimel aidata. Joseph palvetas ahastavate pühade eest, kui ta oli vangis. Mul on olnud võimalus jälgida Jumala prohveteid, kui nad palvetavad, paluvad inspiratsiooni, saavad juhatust ja tegutsevad selle ajel.

Olen näinud, kui sageli nad palvetavad inimeste eest, keda nad armastavad ja teenivad. Teistest hoolimine näib avavat nende südame inspiratsioonile. Nii võib olla ka teie puhul.

Inspiratsioon aitab meil teenida teisi Issanda eest. Te olete seda ise kogenud nagu minagi. Kord, kui mu naise elus oli palju pingeid, ütles mu piiskop mulle: „Iga kord, kui kuulen, et keegi koguduses vajab abi, ja lähen appi, saan ma teada, et su naine oli seal enne mind. Kuidas ta seda teeb?”

Ta on nagu kõik teised suurepärased teenijad Issanda kuningriigis. Näib, et nad teevad kahte asja. Suurepärased teenijad on kõlblikud, et Püha Vaim saab olla peaaegu pidevalt nende kaaslane. Ja nad on kõlblikud saama ligimesearmastuse, Kristuse puhta armastuse andi. Need annid on neis arenenud, kui nad on teeninud nende abil armastusest Issanda vastu.

See, kuidas palve, inspiratsioon ja Issanda armastus teenimisel koos toimivad, kajastub minu jaoks täiuslikult järgmistes sõnades:

„Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda.

Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!

Ja mina palun Isa, ja tema annab teile teise Trööstija, et see teie juurde jääks igavesti,

tõe Vaimu, keda maailm ei või vastu võtta, sellepärast et ta teda ei näe ega tunne, aga teie tunnete teda, sest tema jääb teie juure ja tahab olla teie sees.

Ma ei jäta teid vaestekslasteks; ma tulen teie juure.

Veel on pisut aega, siis maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind; sest mina elan ja teie saate elama!

Sel päeval te saate tunda, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis.

Kellel on minu käsusõnad ja kes neid peab, see on, kes mind armastab; kes aga mind armastab, seda armastab minu Isa ja ma tahan teda armastada ja iseennast temale ilmutada!” (Jh 14:14–21)

Tunnistan isiklikult, et Isa on just praegusel hetkel teadlik teist, teie tunnetest ning kõigi teie ümber olijate vaimsetest ja ilmlikest vajadustest. Tunnistan, et Isa ja Poeg saadavad Püha Vaimu kõigile, kellel on see and, kes paluvad seda õnnistust ja püüavad olla selle väärilised. Ei Isa ega Poeg ega Püha Vaim sunni end meie ellu. Oleme vabad valima. Issand on öelnud kõigile:

„Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan: kui keegi mu häält kuuleb ja ukse avab, selle juurde ma lähen sisse ja söön õhtust ühes temaga ja tema minuga!

Kes võidab, sellele ma annan istuda ühes minuga minu aujärjel, nõnda nagu minagi olen võitnud ja istunud ühes oma Isaga tema aujärjele.

Kellel kõrv on, see kuulgu, mis Vaim ‥ ütleb!” (Ilm 3:20–22)

Palvetan kogu südamest, et kuuleksite Vaimu häält, mida teile nii heldelt saadetakse. Ja palvetan, et avate alati südame, et Teda vastu võtta. Kui palute inspiratsiooni tõsise kavatsuse ja usuga Jeesusesse Kristusesse, saate seda Issanda viisil ja Talle sobival ajal. Jumal tegi nii noorele Joseph Smithile. Ta teeb seda praegu meie elavale prohvetile, president Russell M. Nelsonile. Ta on pannud teid teiste Jumala laste teele, et teenida neid Tema eest. Tean seda mitte ainult seetõttu, mida olen näinud oma silmaga, kuid veelgi vägevamalt seeläbi, mida Vaim on sosistanud mu südames.

Olen tundnud Isa ja Tema Armsa Poja armastust kõigi Jumala laste vastu maailmas ja Tema laste vastu vaimumaailmas. Olen tundnud Püha Vaimu tröösti ja juhatust. Palvetan, et võiksite tunda rõõmu Vaimust oma pideva kaaslasena. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viide

  1. Jää minuga, on õhtuaeg. – Kiriku lauluraamat, nr 101.