Mõõtmatu väärtus

Külastades Lääne-Aafrikas Sierra Leone riiki, osalesin ma koosolekul, mida juhatas vaia Algühingu juht. Mariama juhatas sellise armastuse, armulikkuse ja enesekindlusega, et võis kergesti eeldada, et ta on olnud Kiriku liige pikka aega. Tegelikult on Mariama üpris hiljutine pöördunu.

Tema noorem õde liitus Kirikuga ja kutsus Mariamat endaga Kirikus ühte tundi. Tunni sõnum jättis Mariamale sügava mulje. Õppetunnis räägiti kõlbelise puhtuse seadusest. Ta palus, et misjonärid teda veel õpetaksid, ja sai peagi tunnistuse prohvet Joseph Smithist. Ta ristiti 2014. aastal ja ta tütar ristiti möödunud kuul. Kujutate ette, et need kaks põhiõpetust, mis viisid Mariama pöördumiseni, olid kõlbelise puhtuse seadus ja prohvet Joseph Smith. Neid kahte asja peab maailm sageli ebaoluliseks, iganenuks või ebameeldivaks. Kuid Mariama tunnistas, et teda tõmbas nagu ööliblikat valguse poole. Ta ütles: „Leidnud evangeeliumi, leidsin ma iseenda.” Jumalike põhimõtete kaudu avastas ta oma väärtuse. Tema väärtus Jumala tütrena ilmutati talle Püha Vaimu kaudu.

Saagem nüüd tuttavaks õdede Singhidega Indiast. Renu – paremalt esimene, kes viiest õest esimesena Kirikuga liitus, jagas järgmisi mõtteid:

„Enne Kirikuga tutvumist ei pidanud ma end kuigi eriliseks. Olin vaid üks paljudest ning mu ühiskonnas ja kultuuriruumis ei õpetatud mulle tegelikult, et ma inimesena midagi väärt olen. Kui õppisin evangeeliumi ja sain teada, et olen meie Taevase Isa tütar, muutis see mind. Tundsin end äkitselt nii erilisena: Jumal lõi mind ning lõi ka mu hinge ja elu, millel on väärtus ja eesmärk.

Enne seda, kui mu ellu tuli evangeelium, püüdsin alati teistele tõestada, et ma olen keegi eriline. Kuid kui sain teada tõe, et olen Jumala tütar, ei pidanud ma kellelegi midagi tõestama. Teadsin, et olen eriline. .. Ärge kunagi pidage end eikellekski!”

President Thomas S. Monson väljendas seda täiuslikult järgmiste sõnadega: „Hinge väärtus on selle võime saada selliseks, nagu on Jumal.”¹

Oma õnnistuseks kohtusin ma hiljuti veel ühe noore naisega, kes mõistab sama tõde. Tema nimi on Taiana. Kohtusin temaga Salt Lake Citys Algühingu lastehaiglas. Taiana õppis esimest aastat gümnaasiumis, kui tal diagnoositi vähk. Ta pidas vapralt lahingut 18 kuud, enne kui vaid mõni nädal tagasi meie seast lahkus. Taianast kiirgas valgust ja armastust. Teda tunti tema nakatava naeratuse ja pöidlad-püsti-suhtumise poolest. Kui keegi küsis „Miks see juhtus sinuga, Taiana?”, vastas tema: „Miks mitte minuga?” Taiana püüdis saada oma Päästja sarnaseks, keda ta nii väga armastas. Sain meie jutuajamiste käigus teada, et Taiana mõistis oma jumalikku väärtust. Teadmine, et ta on Jumala tütar, andis talle rahu ja vaprust seista oma hirmsa katsumusega silmitsi just talle omasel positiivsel viisil.

Mariama, Renu ja Taiana õpetavad meile, et Vaim kinnitab igaühele meist jumalikku väärtust. Kui te teate tõeliselt, et olete Jumala tütar, mõjutab see igat teie eluvaldkonda ja juhatab teid igapäevasel teenimisel. President Spencer W. Kimball selgitas järgmiste hiilgavate sõnadega:

„Jumal on teie Isa. Ta armastab teid. Tema ja teie Taevaema peavad teid mõõtmatult väärtuslikuks. .. Te olete kordumatud. Ainulaadsed, kelle loomisel on võetud aluseks igavene arukus, mis annab teile õiguse igavesele elule.

Ärgu tekkigu teil mingit küsimust teie isikliku väärtuse kohta. Evangeeliumiplaani ainitine kavatsus on anda teile kõigile võimalus saavutada oma potentsiaal, milleks on igavene areng ja võimalik jumalikkus.”²

Lubage mul tuua välja vajadus teha vahet kahel olulisel sõnal: väärtus ja väärilisus. Need pole üks ja seesama. Vaimne väärtus tähendab pidada end sama väärtuslikuks, nagu peab meid Taevane Isa, mitte maailm. Meie väärtus määrati kindlaks ammu enne, kui me tulime siia maa peale. „Jumala armastus on piiritu ja igavene.”³

Kuid vääriliseks saadakse kuulekuse kaudu. Kui patustame, oleme vähem väärilised, kuid pole iial vähem väärt! Me teeme jätkuvalt meeleparandust ja püüame olla Jeesuse-sarnased, kuid meie väärtus on puutumatu. President Brigham Young on õpetanud: „Vähim, tähtsusetuim vaim praegu maa peal .. on väärt maailmu.”⁴ Ükskõik kuidas ka poleks, oleme alati väärtuslikud oma Taevase Isa silmis.

Kui paljud meist mõtlevad endast aeg-ajalt halba või on vaatamata sellele oivalisele tõele endast halval arvamusel? Mina olen! Sellesse lõksu on kerge sattuda. Saatan on kõigi valede isa, eriti kui tegu on omaenda jumaliku loomuse ja eesmärgi vääritimõistmisega. Endast halval arvamusel olemine ei tee meile head. See hoopis hoiab meid tagasi. Meile on sageli õpetatud, et „keegi ei saa tekitada teis alaväärsustunnet ilma teie nõusolekuta”.⁵ Me võime lõpetada oma halvimate külgede võrdlemise kellegi teise parimate külgedega. „Võrdlemine on rõõmu röövija.”⁶

Vastupidiselt kinnitab Issand meile, et kui meie mõtted on vooruslikud, õnnistab Ta meid enesekindlusega, lausa kindla teadmisega, kes me tegelikult oleme. Ühelgi muul ajal pole olnud olulisem võtta kuulda Tema sõnu: „Kaunistagu vooruslikkus lakkamatult sinu mõtteid.” Ta ütles: „Siis kasvab sinu enesekindlus Jumala läheduses tugevaks [ja] Pühast Vaimust saab sinu pidev kaaslane.”⁷

Issand ilmutas prohvet Joseph Smithile ka selle tõe: „See, kes saab Jumalalt, pidagu seda Jumalalt saaduks ja rõõmustagu, et Jumal on pidanud teda vääriliseks saama.”⁸ Kui tunneme Vaimu, nagu selles salmis selgitatakse, mõistame, et see, mida tunneme, tuleb meie Taevaselt Isalt. Me tunnustame Teda ja kiidame Teda meie õnnistamise eest. Seejärel tunneme rõõmu, et meid peetakse saamise vääriliseks.

Kujutage ette, et loete ühel hommikul pühakirju ja Vaim sosistab teile tasakesi, et see, mida loete, on tõsi. Kas te märkate Vaimu ja olete õnnelikud, et tunnete Tema armastust ja olete väärilised seda tundma?

Emad, võib-olla põlvitate oma nelja-aastase kõrval, kui ta ütleb oma õhtupalvet. Kuulates valdab teid mingi tunne. Te tunnete soojust ja rahu. Tunne on lühiajaline, kuid te mõistate, et teid peetakse sel hetkel saamise vääriliseks. Me võime saada oma elus harva – kui üldse – tohutuid vaimseid ilminguid, kuid võime sagedasti nautida Püha Vaimu sulneid sosinaid, mis kinnitavad tõde meie vaimse väärtuse kohta.

Issand selgitas suhet meie väärtuse ja oma suure lepitusohvri vahel, kui Ta ütles:

„Pidage meeles, et hingede väärtus on Jumala silmis suur;

sest vaata, Issand, teie Lunastaja, kannatas surma lihas, mispärast, ta kannatas kõikide inimeste valu, et kõik inimesed võiksid meelt parandada ja tema juurde tulla.”⁹

Õed, tänu sellele, mida Ta meie heaks tegi, „ühte seob Ta arm me südamed”.¹⁰ Ta ütles: „Minu Isa saatis mind, et mind saaks tõsta üles ristile; ja pärast seda, kui mind tõsteti üles ristile, et ma saaksin siis tõmmata kõik inimesed enda juurde.”¹¹

Ka kuningas Benjamin selgitas seda siduvussuhet meie Päästjaga: „Ja ennäe, ta kannatab kiusatusi ja kehalist valu, nälga, janu ja kurnatust koguni rohkem, kui inimene suudab kannatada ilma, et ta sureb; sest vaata, verd tuleb igast poorist, nii suur on tema ahastus tema rahva pahelisuse ja jäleduste pärast.”¹² Nende kannatuste ja nende tulemuste tõttu täitub meie süda armastuse ja tänuga. Vanem Paul E. Koelliker on õpetanud: „Kui eemaldame segajad, mis meid maailma poole tõmbavad, ja kasutame valikuvabadust Tema otsimiseks, avame südame selestilisele jõule, mis meid Tema poole tõmbab.”¹³ Kui meie armastus Päästja ja selle vastu, mida Ta on meie heaks teinud, on tugevam kui energia, mida kulutame nõrkustele, iseendas kahtlemisele või halbadele harjumustele, aitab Ta meil saada võitu sellest, mis meie elus kannatusi põhjustab. Ta päästab meid meie endi käest.

Lubage mul taas rõhutada: kui maailma külgetõmme on tugevam meie usust Päästjasse ja usaldusest Tema vastu, saab maailma külgetõmme iga kord võitu. Kui otsustame keskenduda oma negatiivsetele mõtetele ja kahelda oma väärtuses, selle asemel et klammerduda Päästja külge, muutub Püha Vaimu mõjutuste tundmine üha raskemaks.

Õed! Ärgem sattugem segadusse selles, kes me oleme! Kuigi sageli on kergem olla vaimselt passiivne, kui pingutada vaimselt, et oma jumalikku eneseteadvust meeles pidada ja omaks võtta, ei saa me endale viimsel ajal selliseid järeleandmisi lubada. Olgem õdedena „ustav[ad] Kristuses; .. Kristus tõstku [meid] üles ja tema kannatused ja surm .. ja tema halastus ja pikameelsus ja lootus tema hiilgusele ja igavesele elule puhaku [meie] meeles igavesti”.¹⁴ Kui Kristus tõstab meid kõrgemale, näeme me selgemalt mitte ainult seda, kes me oleme, vaid ka seda, et me oleme Talle lähemal, kui iial ette kujutasime. Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.