Aga see on igavene elu

Mu noored sõbrad! Me saame alustada Jumala tundmaõppimist palve kaudu.

7. aprillil 1829. aastal alustas 22-aastane Oliver Cowdery tööd 23-aastase Joseph Smithi kirjutajana. Nad olid noored. Just nagu teiegi. Oliver palus Jumalalt kinnitust taastamise ja oma töö kohta selles. Vastuseks sai ta järgmise ilmutuse:

„Vaata, sa tead, et sa oled minult küsinud ja ma valgustasin su meelt. ‥

jah, ma räägin sulle, et sa teaksid, et pole kedagi peale Jumala, kes teaks sinu mõtteid ja sinu südame kavatsusi. ‥

Kui sa soovid veel tõendust, siis tuleta meelde seda ööd, mil sa hüüdsid minu poole oma südames. ‥

Kas ma ei rääkinud rahu sinu meelele selles asjas? Millist suuremat tõendust sa võid saada kui see, mis tuleb Jumalalt?”³

Kui teie palvetate usuga, tunnete Jumala armastust, kui Tema Vaim räägib teie hingele. Pole tähtis, kui üksildasena või ebakindlana te ennast mõnikord tunda võite, te ei ole selles maailmas üksinda. Jumal tunneb teid isiklikult. Kui te palvetate, õpite te Teda tundma.

Kui te uurite pühakirju, siis te mitte üksnes ei õpi Päästja kohta, vaid võite tõepoolest Päästjat tundma saada.

1985. aasta aprillis kõneles vanem Bruce R. McConkie üldkonverentsil. See oli kõigest 13 päeva enne tema surma. Ta jagas lõpetuseks oma tunnistust:

„Olen üks Tema tunnistajatest ning puudutan ühel päeval naelte jälgi Tema kätel ja Tema jalgadel ning niisutan Tema jalgu oma pisaratega.

Ometi ei tea ma siis paremini, kui tean juba praegu, et Tema on Jumala Kõigeväeline Poeg, et Tema on meie Päästja ja Lunastaja ning et päästmine tuleb Tema lepitavas veres ja vere kaudu ning ei mingil muul viisil.”⁴

Need meie seast, kes kuulsid vanem McConkie’t tol päeval kõnelemas, pole kunagi unustanud, mida nad tundsid. Kõnet alustades avaldas ta, miks tema tunnistus on nii võimas. Ta ütles:

„Kõnelen nendest imepärastest asjadest oma sõnadega, olgugi et teile võivad need tunduda sõnadena pühakirjadest. ‥

On tõsi, et teised on kuulutanud neid sõnu enne mind, aga nüüd on tegemist minu sõnadega, sest Jumala Püha Vaim on tunnistanud mulle nende õigsusest ja Issand oleks nagu isiklikult need mulle ilmsiks teinud. Olen seega kuulnud Tema häält ja tunnen Tema sõna.”⁵

Kui uurite pühakirju ja mõtisklete nende üle, kuulete ka teie Jumala häält, teate Tema sõnu ja saate Teda tundma. Jumal ilmutab teile isiklikult oma igavesi tõdesid. Need õpetused ja põhimõtted saavad osaks sellest, kes te olete, ja lähtuvad teie enda hingest.

Lisaks isiklikule pühakirjade uurimisele on tähtis seda teha ka koos perega.

Me soovisime oma kodus, et meie lapsed õpiksid ära tundma Vaimu häält. Me usume, et see juhtus, kui me uurisime iga päev koos perega Mormoni Raamatut. Meie tunnistust tugevdatakse, kui räägime pühadest tõdedest.

Pühakirjade uurimisest saab Vaimu jaoks kanal, et anda igaühele meist kohandatud õpetust. Kui uurite iga päev pühakirju nii iseseisvalt kui ka koos perega, siis te õpite ära tundma Vaimu häält ja õpite tundma Jumalat.

Lisaks palvetamisele ja pühakirjade uurimisele peame me tegema Jumala tahet.

Päästja on meie täiuslik eeskuju. Ta ütles: „Ma olen taevast alla tulnud mitte oma tahtmist tegema, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud.”⁶

Kui ülestõusnud Päästja ilmus nefilastele, ütles Ta: „Ja vaadake, mina olen maailma valgus ja elu; ja ma olen joonud sellest kibedast karikast, mille Isa mulle andis, ja olen austanud Isa, võttes enda peale maailma patud, millega ma olen alistunud kõigis asjus Isa tahtmisele algusest peale.”⁷

Teie ja mina teeme Isa tahet, kui austame oma lepinguid, peame kinni käskudest ning teenime Jumalat ja oma ligimesi.

Mu naisel Rhondal ja minul on täiesti tavalised vanemad, tõenäoliselt paljuski teie vanemate sarnased. Kuid üks asi, mis mulle meie vanemate juures meeldib, on see, et nad pühendasid oma elu Jumala teenimisele ja nad on õpetanud meid sama tegema.

Kui Rhonda vanemad olid olnud vaid mõne aasta abielus, kutsuti tema 23-aastane isa teenima põhimisjonile. Ta jättis koju oma noore naise ja 2-aastase tütre. Misjoni viimaseks seitsmeks kuuks kutsuti ta abikaasa koos temaga teenima ja nende tütar jäeti sugulaste hoole alla.

Mõned aastad hiljem kolis selleks ajaks juba neljalapseline pere Montana osariiki Missoulasse, et Rhonda isa saaks käia ülikoolis. Kuid nad olid elanud seal vaid mõne kuu, kui president Spencer W. Kimball ja vanem Mark E. Petersen esitasid minu äiale kutse hakata äsja asutatud Missoula vaia esimeseks juhatajaks. Ta oli kõigest 34-aastane. Püüdes teha mitte enda, vaid Issanda tahet, jättis ta mõtte ülikoolist sinnapaika.

Mu vanemad on teeninud enam kui 30 aastat templis – isa pitseerijana ja ema templitöötajana. Samuti on nad teeninud koos viiel põhimisjonil: Ameerika Ühendriikides California osariigis Riverside’is, Mongoolias Ulaanbaataris, Keenias Nairobis, Ameerika Ühendriikides Nauvoo templis ja Mehhikos Monterrey templis. Mehhikos töötasid nad usinasti, et õppida selgeks uus keel, mis ei olnud 80-aastaselt kerge. Kuid nad püüdsid elus teha Issanda tahet, mitte omaenda tahet.

Kõigile sellistele usinatele viimse aja pühadele kogu maailmas kordan ma sõnu, mida Issanda ütles prohvet Nefile, Heelamani pojale: „Õnnistatud oled sina ‥ selle eest, mis sa oled teinud ‥ väsimatult ‥ [, sest sa] ei ole püüdnud päästa iseenda elu, vaid sa oled otsinud minu tahet ja püüdnud kinni pidada minu käskudest.”⁸

Kui me püüame teha Jumala tahet, teenides ustavalt Teda ja oma ligimesi, siis tunneme Tema heakskiitu ja õpime Teda tõeliselt tundma.

Päästja räägib meile, et parim viis õppida tundma Jumalat on saada Tema sarnaseks. Ta on õpetanud: „Seepärast, missugused mehed te peaksite olema? Tõesti, ma ütlen teile, just nagu mina olen.”⁹

Tema sarnaseks saamisel on oluline väärilisus. Ta on käskinud: „Pühitse[ge] ennast; jah, puhasta[ge] oma südamed ning puhasta[ge] oma käed ‥ , et ma võiksin teid puhtaks teha.”¹⁰ Tema sarnaseks saamise teed alustades parandame meelt, saame Temalt andeks ja Ta puhastab meie hinge.

Selleks, et meid Isa-sarnaseks arenemisel aidata, on Issand andnud meile lubaduse: „Iga hing, kes hülgab oma patud ja tuleb minu juurde, ja hüüab minu nime ja kuuletub minu häälele ning peab kinni minu käskudest, saab näha minu palet ja saab teadma, et mina olen.”¹¹

Meie usu kaudu Tema lepitavasse ohverdusse puhastab Päästja meid, tervendab meid ja võimaldab meil Teda tunda, aidates meil saada Tema sarnaseks. Mormon on õpetanud: „Paluge Isa kogu südame jõuga, ‥ et te võiksite saada Jumala poegadeks [ja tütardeks]; et kui ta ilmub, oleme me tema sarnased.”¹² Kui püüame saada Jumala-sarnaseks, võib Ta teha meist palju enamat kui see, mida me ise kunagi suudaksime.

Selleks et meid meie püüdlustes aidata, on Jumal andnud meile eeskujud ja mentorid. Sooviksin jagada oma tundeid kellestki, kes on olnud minule selliseks inimeseks – vanem Neal A. Maxwell. Ta püüdis järjekindlalt allutada oma tahet Isa tahtele oma püüdlustes saada rohkem Jumala-sarnaseks.

Üle 20 aasta tagasi rääkis ta mulle oma tunnetest, kui tal oli äsja vähk diagnoositud. Ta ütles mulle: „Sooviksin olla meeskonnas, siinpool või sealpool [eesriiet]. Ma ei taha jääda pingil istujaks. Tahan mängust osa võtta.”¹³

Järgmise paari nädala jooksul tõrkus ta palumast, et Jumal teda tervendaks. Ta soovis lihtsalt teha Tema tahet. Tema naine Colleen juhtis tähelepanu sellele, et Jeesus hüüdis Ketsemani aias kõigepealt: „Kui on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda!” Alles seejärel ütles Päästja: „Ometi mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!”¹⁴ Naine julgustas vanem Maxwelli järgima Päästja eeskuju, paludes kergendust ja seejärel allutada oma tahe Jumala tahtele, nagu ta tegigi.¹⁵

Olles ligi aasta kannatanud ulatuslikku, kurnavat ravi, oli ta täielikult „mängus” tagasi. Ta teenis veel seitse aastat.

Nende järgnevate aastate jooksul oli mul koos temaga mitmeid ülesandeid. Ma tundsin tema lahkust, kaastunnet ja armastust. Olin tunnistajaks, kuidas ta kestva kannatuse kaudu oli vaimselt täiustunud ja kuidas ta Päästja sarnaseks saada soovides üha edasi teenis.

Meie Issand ja Päästja Jeesus Kristus on meie kõigi ülim eeskuju ja mentor, kes on öelnud: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!”¹⁶ „Tule ning järgi mind!”¹⁷

Mu noored vennad ja õed! Jumala tundmaõppimine kestab terve elu. „Aga see on igavene elu, et [me] tunneksi[me] ‥ ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle [Isa on] läkitanud.”¹⁸

„Kuidas mitte minna edasi selle niivõrd suure aatega? ‥ Julgust, [mu noored sõbrad]; ja edasi, võiduni!”¹⁹

Jumal tunneb teid ja kutsub teidTeda tundma. Palvetage Isa poole, uurige pühakirju, püüdke teha Jumala tahet, saada Päästja sarnaseks ja järgida õigemeelseid mentoreid. Kui te seda teete, õpite te tundma Jumalat ja Jeesust Kristust ning te pärite igavese elu. See on minu kutse teile Tema pühitsetud erilise tunnistajana. Nad elavad. Nad armastavad teid. Seda ma tunnistan Jeesuse Kristuse nimel, aamen.