2010–2019
Preesterluse väe hind
Aprill 2016


Preesterluse väe hind

Kas me oleme valmis Jumala meestena palvetama, paastuma, uurima, otsima, Jumalat kummardama ja teenima, et võiksime saada preesterluse väge?

Kuus kuud tagasi toimunud 2015. aasta sügisesel üldkonverentsil kõnelesin ma Kiriku õdedele nende jumalikust rollist Jumala naistena. Nüüd soovin ma kõneleda teile, vennad, teie jumalikust rollist Jumala meestena. Maailmas reisides imetlen ma selle Kiriku meeste ja poiste jõudu ja puhast headust. Ei ole lihtsat viisi, et lugeda kokku südameid, mida te olete parandanud, elusid, mida te olete tõstnud. Suur tänu teile!

Oma eelmises konverentsisõnumis jagasin paljude aastate tagust muserdavat kogemust südamekirurgina, kui ma ei suutnud päästa kahe võikese õe elu. Nende isa loal sooviksin öelda veel natuke selle pere kohta.

Ruth ja Jimmy Hatfieldi kolme tütart vaevas kaasasündinud südamerike. Nende esimene poeg Jimmy juunior suri ilma lõpliku diagnoosita. Mina tulin nende ellu, kui vanemad otsisid abi oma kahele tütrele, Laural Annile ja tema nooremale õele Gay Lynnile. Ma olin murest murtud, kui mõlemad tüdrukud pärast operatsioone surid.1 Arusaadavalt olid Ruth ja Jimmy vaimselt kildudeks purunenud.

Aja jooksul sain teada, et nad tundsid süvenevat pahameelt minu ja Kiriku vastu. Peaaegu kuus aastakümmet on see situatsioon mind kummitanud ja olen Hatfieldide pärast kurvastanud. Ma püüdsin mitmel korral nendega ühendusse astuda, kuid edutult.

Siis ühel õhtul eelmise aasta maikuus äratasid mind need kaks väikest tüdrukut teiselt poolt eesriiet. Kuigi ma ei näinud ega kuulnud neid oma füüsiliste aistingutega, tundsin ma nende kohalolu. Vaimselt kuulsin ma nende anumist. Nende sõnum oli lühike ja selge. „Vend Nelson, me ei ole kellegagi pitseeritud! Kas sa saad meid aidata?” Peagi pärast seda sain ma teada, et nende ema on surnud, kuid nende isa ja noorem vend on veel elus.

Saanud julgust Laural Annilt ja Gay Lynnilt, proovisin ma uuesti võtta ühendust nende isaga, kes, nagu ma teada sain, elas koos oma poja Shawniga. Seekord olid nad nõus minuga kohtuma.

Juunikuus ma sõna otseses mõttes põlvitasin Jimmy ees, kes oli nüüd 88-aastane, ja vestlesin temaga südamest südamesse. Ma jutustasin tema tütarde anumisest ja ütlesin, et mulle oleks suur au viia läbi tema pere pitseerimistalitused. Samuti selgitasin, et see võtaks aega ja tema ja Shawni suuri jõupingutusi, et olla valmis ja väärilised minema templisse, sest kumbki neist polnud saanud oma templiandi.

Issanda Vaim oli tuntav kogu meie kohtumise jooksul. Ja kui Jimmy ja Shawn mõlemad minu pakkumise vastu võtsid, oli mu rõõm piiritu! Nad töötasid usinasti oma vaiajuhatajaga, piiskopiga, koduõpetajatega ja koguduse misjonitöö juhatajaga ning ka noorte misjonäride ja seeniormisjonäride paariga. Ja siis, mitte kaua aega tagasi, oli mul suur au pitseerida Paysoni Utah’ templis Ruth kokku Jimmyga ja nende neli last nende vanematega. Wendy ja mina valasime pisaraid selle üleva kogemuse ajal. Paljud südamed tervendati sel päeval!

Kujutis
Vanem ja õde Nelson templis koos Hatfieldi perega

Tagasi vaadates olen ma imetlenud, mida kõike olid Jimmy ja Shawn valmis tegema. Minu silmis on neist saanud kangelased. Kui ma saaksin täita oma südamesoovi, siis oleks selleks, et iga mees ja noormees selles Kirikus näitaks üles sellist julgust, jõudu ja alandlikkust nagu need isa ja poeg. Nad olid valmis andestama ja laskma lahti vanast valust ja harjumustest. Nad olid valmis kuuletuma oma preesterluse juhtide juhatusele, et Jeesuse Kristuse lepitus võiks neid puhastada ja vaimselt tõsta. Mõlemad olid valmis saama meheks, kes kannab väärilisena preesterlust „Jumala kõige pühama korra järgi”.2

Kandma tähendab hoitava asja raskust toetama. See on püha usaldus kanda preesterlust, mis on Jumala suur vägi ja volitus. Mõelge sellele: meile antud preesterlus on seesama vägi ja volitus, mille kaudu Jumal lõi selle ja lugematul hulgal maailmu, valitseb taevaid ja maad ning ülendab oma kuulekaid lapsi.3

Hiljuti olime koos Wendiga koosolekul, kus orelimängija oli valmis alguslaulu mängima. Tema silmad olid noodilehel ja tema sõrmed olid klahvidel. Ta vajutas klahve, kuid heli ei tulnud. Ma sosistasin Wendyle: „Tal pole elektri väge.” Ma oletasin, et miski oli takistanud elektrivoolu jõudmist orelisse.

Vennad, sarnasel viisil kardan ma, et on liiga palju mehi, kellele on antud preesterluse volitus, kuid kellel puudub preesterluse vägi, kuna väe voolu takistavad sellised patud nagu laiskus, ebaausus, uhkus, ebamoraalsus või liigne tähelepanu maailma asjadele.

Ma kardan, et on liiga palju preesterluse hoidjaid, kes on teinud vähe või mitte midagi selle jaoks, et saada ühendust taeva vägedega. Ma muretsen kõigi pärast, kes on ebapuhtad oma mõtetes, tunnetes või tegudes või kes alandavad oma naist või lapsi, lõigates end sellega ära preesterluse väest.

Ma kardan, et liiga paljud on andnud oma valikuvabaduse vastasele ja ütlevad oma käitumisega: „Ma hoolin rohkem oma soovide rahuldamisest kui Päästja väe kandmisest teiste õnnistamiseks.”

Ma kardan, vennad, et mõned meie hulgast ärkvad ühel päeval ja mõistavad, mis preesterluse vägi tegelikult on ja seisavad silmitsi sügava kahetsusega, et nad veetsid palju rohkem aega, otsides väevõimu teiste üle või väevõimu töö juures, selle asemel et õppida täielikult rakendama Jumala väge.4 President George Albert Smith õpetas, et „me ei ole siin selleks, et raisata selle elu aega ning seejärel minna ülendatud sfääri, vaid me oleme siin, et end iga päevaga valmistada ette selle positsiooni jaoks, mida meie Isa ootab, et me täidaks pärast seda elu”.5

Miks raiskaks ükski mees oma aega ja rahulduks Eesavi läätseleemega,6 kui talle on usaldatud võimalus saada kõik Aabrahami õnnistused?7

Ma anun pakiliselt igaüht teist, et te elaksite preesterluse kandja au väärilisena. Tuleval päeval suudavad vaid need mehed, kes on oma preesterlusse tõsiselt suhtunud ja otsinud usinalt õpetust Issandalt eneselt, teisi õnnistada, juhatada, kaitsta ja tervendada. Ainuüksi mees, kes on tasunud preesterluse väe hinna, suudab teha imesid neile, keda ta armastab, ja kaitsta oma abielu ja peret nii praegu kui kogu igaviku.

Mis on sellise preesterluse väe arendamise hind? Päästja vanemapostel Peetrus – seesama Peetrus, kes koos Jaakobuse ja Johannesega andsid Melkisedeki preesterluse Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle8 – kuulutas, milliseid omadusi me peaksime otsima, et saada „osa jumalikust loomust”.9

Kujutis
Peetrus, Jaakobus ja Johannes annavad Melkisedeki preesterluse.

Ta nimetas usku, vooruslikkust, taltumust, kannatlikkust, jumalakartust, vennaarmastust, ligimesearmastust ja usinust.10 Ning ärge unustage alandlikkust!11 Seega ma küsin, mida ütleksid meie pereliikmed, sõbrad ja kaastöötajad, kuidas meil läheb nende ja teiste vaimsete andide arendamisel?12 Mida enam neid omadusi arendatakse, seda suurem on meie preesterluse vägi.

Mil muul viisil võime me suurendada oma preesterluse väge? Me peame palvetama südamest. Viisakad korrutused möödunud ja eesseisvatest tegevustest, millele pannakse punkt mõnede õnnistuste palumisega, ei ole selline suhtlus Jumalaga, mis tooks endaga kestvat väge. Kas te olete valmis palvetama teadmaks, kuidas palvetada, et saada rohkem väge? Issand õpetab teid.

Kas olete valmis uurima pühakirju ja toituma rõõmuga Kristuse sõnadest13– et õppida siiralt, saamaks rohkem väge? Kui te tahate näha oma naise südant sulamas, siis laske tal leida teid internetis Kristuse õpetust uurimas14 või oma pühakirju lugemas!

Kas olete valmis regulaarselt templis Jumalat kummardama? Issand armastab ise oma pühas kojas õpetada. Kujutage ette, kui rahul ta oleks, kui te paluksite Tal endale õpetada preesterluse võtmetest, volitusest ja väest, samas kui ise templis Melkisedeki preesterluse talitusi kogete.15 Kujutage ette, milline preesterluse väe kasv võib teile osaks saada.

Kas olete nõus järgima president Thomas S. Monsoni eeskuju teiste teenimisel? Juba aastakümneid on ta valinud koju minemiseks pikema tee, järgides Vaimu õhutusi ja saabudes kellegi ukselävele ja kuuldes sõnu, nagu „Kuidas sa teadsid, et täna on meie tütre surmaaastapäev?” või „Kuidas sa teadsid, et täna on minu sünnipäev?”. Ja kui te tõepoolest soovite suuremat preesterluse väge, siis hoiate ja hoolitsete te oma naise eest, emmates nii teda kui ka tema nõuandeid.

Nüüd, kui see kõik tundub natuke liiast, siis palun kaaluge, kui erinev oleks meie suhe oma naisega, lastega ja töökaaslastega, kui me muretseksime sama palju preesterluse väe saamise pärast kui töökohal edutamise või oma pangakontol oleva summa suurendamise pärast. Kui me läheme alandlikult Issanda ette ja palume Temal ennast õpetada, siis näitab Ta meile, kuidas parandada meie juurdepääsu Tema väele.

Me teame, et neil viimsetel aegadel saab olema maavärinaid erinevates kohtades.16 Ehk on üks neist kohtadest meie enda kodu, kus võivad toimuda emotsionaalsed, finantsilised ja vaimsed maavärinad. Preesterluse vägi võib rahustada mered ja parandada maa mõrad. Preesterluse vägi võib samuti rahustada meele ja parandada mõrad meie kallite südames.

Kas me oleme valmis Jumala meestena palvetama, paastuma, uurima, otsima, Jumalat kummardama ja teenima, et võiksime saada sellist preesterluse väge? Kuna need kaks väikest tüdrukut soovisid nii innukalt saada oma perega kokku pitseeritud, olid nende isa ja vend valmis tasuma hinna, et kanda püha Melkisedeki preesterlust.

Mu kallid vennad! Meile on usaldatud püha Jumala volitus teisi õnnistada. Ma palun, et igaüks meist võiks tõusta kui Jumala mees, kelleks meid on saama määratud – valmis kandama Jumala preesterlust vapralt, innukas tasuma mistahes nõutud hinna, et suurendada oma väge preesterluses. Selle väega võime me valmistada maailma ette meie Päästja Jeesuse Kristuse teiseks tulemiseks. See on Tema Kirik, mida juhatab tänapäeval Tema prohvet president Thomas S. Monson, keda ma armastan ja toetan. Tunnistan sellest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.